Tallinki seisukoht on, et riigi nõuded on
põhjendamatud. Nõuete aluseks olnud omaaegne määrus on põhiseadusevastane, mida
on tunnistanud nii Riigikogu, õiguskantsler kui ka majandusministeerium, ütles
Tallinkit esindav vandeadvokaat Toomas Vaher.
Vaheri sõnul on arusaamatu, mida riik esitatud hagiga soovib saavutada. „Nõudel õiguslik alus puudub. Tegemist on asjaga, mis esialgsel hinnangul isegi ei peaks kuuluma tsiviilkohtus läbivaatamisele, sest vaidlus on avalik-õigusliku iseloomuga,” selgitas ta. “Maksude ja muude taoliste rahaliste koormiste kehtestamise õigus on üksnes Riigikogul, mitte ministeeriumil. Peale selle on riik neist nõuetest põhiseadusevastasuse tõttu korra juba loobunud, millest omal ajal kirjutas ka Äripäev,” jätkas Vaher.
Ka küsimuse kokkuleppe võimalikkusest suunas Vaher Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. „Tallink on teinud konkreetse ettepaneku kohtumiseks, ministeeriumi esindajad kokkusaamisest keeldusid,” ütles Vaher, kelle sõnul on nad esitanud menetluse lõpetamise taotluse.
Seotud lood
Tallinki laevade jääklass võimaldab neil
hakkama saada ilma jäämurdjateta.
Majandusminister Edgar Savisaar muutis oma
meelt ja kaebas septembri alguses Tallink Grupi kohtusse, seoses maksmata
tuletorni- ja jäämurde tasudega ligi 34 miljoni krooni eest.
Kümmekond Tallinki juhtkonda kuuluvat
isikut läbustas ja sigatses kaks nädalat tagasi Silja Line’i Symphonyl, mis oli
teel Helsingist Stockholmi.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.