Tallinki esimest börsiaastat iseloomustavad
pettunud väikeinvestorid ja riskantsed investeerimisotsused. Laevafirma tuleviku
osas lähevad arvamused lahku.
"Veidi ebaõiglane on öelda, et kogu esimene börsiaasta on olnud suur ebaõnnestumine, sest aktsia toodi börsile lihtsalt vale hinnaga ja on nüüd alla müüdud. Palju olulisem on, mis saab edasi? See aga sõltub ettevõtte tulemustest," räägib investeerimispankur Joakim Helenius.
Tallink Grupi juhatuse liikme Andres Hundi hinnangul on aktsia hinna madalseisul erinevaid põhjusi. "Kahtlemata on Eesti väikest turgu mõjutanud ebanormaalselt võimendatud infomüra, millel puudub seos ettevõtte äritegevusega ning samuti on investorite hulgast lahkunud äärmiselt kiiret tulu lootnud spekulandid," kommenteerib Hunt e-kirja vahendusel esimest börsiaastat. Samuti ei ole ilmselt veel hoomatav sel aastal ellu viidud projektide tegelik potentsiaal ning pikaajalised arenguperspektiivid, kardetakse ka riske, lisab ta.
Liiga kõrge IPO-hinna kõrval näeb aga Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil ka teist tahku. "Laienemise suhtes oli väga edukas aasta. Arvatavasti ei olnud aasta tagasi palju neid, kes uskusid, et Tallink sellised tehingud teeb - võtab üle Silja ja ostab Superfastid. Selles osas ei saa midagi ette heita, tubli samm," kiidab analüütik, kes on aktsiale andnud kõrge riskiga ostusoovituse.
Endisele Hansapanga juhile Indrek Neiveltile Tallinki käekäik erilist huvi ei paku, seepärast pole mees ettevõtte tegevust ka lähemalt jälginud. "Silja ülevõtmist ja selle võimalikku positiivset mõju ettevõttele ja aktsia hinnale ma kommenteerida ei oska, sest ma ei ole nii detailselt süvenenud. Maailmas reisilaevandus eriti populaarne äri pole, see on kitsas sektor. Mulle Tallink pinget ei paku," räägib Neivelt, kes nimetab Tallinki aktsia käitumist tervistavaks kogemuseks.
Tallinki aktsia hinnaks kujunes avaliku pakkumise käigus 82,5 krooni, eile sulgus aktsia 65,56 kroonil - see teeb aastaseks kaotuseks viiendiku. Oma raha kahanemist on pidanud taluma umbes 13 000 investorit, kes Danili sõnul peavad lihtsalt kannatlikud olema.
"Praegu ma usun, et hiigellaienemisega tekkinud sünergiaid ja kokkuhoiuvõimalusi on isegi rohkem, kui firma ise alguses arvas," selgitab Danil.
Lootus ongi märksõna, mis on Tallinkit saatnud. Heleniuse arvates on Tallink hammustanud suurema tüki, kui ta suudab alla neelata.
"Olen kahjuks Tallinki osas üsna pessimistlik. Ma arvan, et nad ei ole Silja Line'i integreerimisega eriti hästi hakkama saanud ja neil on bilansis ka liiga palju võlgu. Nad on võtnud riske, mis minu nägemust mööda on liiga suured," ütleb Helenius, kes kardab, et ettevõtte juhtkond on senisest edust pimestatud ja seetõttu liiga ahneks muutunud.
Vastupidisel seisukohal on ekspeaminister ja Silmeti juht Tiit Vähi. "Tallink on Läänemerel välja võidelnud väga hea positsiooni. Ma usun, et tulevik on perspektiivne ja positiivne," sõnab Vähi.
Samal arvamusel on ka Danil. "See aasta on olnud adra seadmise aasta, kuid kasvanud on juba esimesed viljadki. Suurema saagi periood peaks hakkama järgmisel majandusaastal," usub Danil, kelle aktsia hinnasiht on 82,9 krooni.
Tallinki suuromanik Ain Hanschmidt ei olnud nõus eile Tallinki esimesest börsiaastast ja aktsia hinna perspektiivist pikalt rääkima. Ta ütles vaid, et selles küsimuses on temast informeeritumaid allikaid.
Üllatavalt suur investorite huvi Tallinki aktsia märkimise vastu võimaldas ettevõtte plaane veelgi laiendada, ütles Andres Hunt.
Seotud lood
Tallinki aktsia paigal püsimise üheks
põhjuseks on ilmselt see, et veel ei ole hoomatav käesoleval aastal läbi viidud
projektide tegelik potentsiaal, ütles Tallink Grupi juhatuse liige Andres
Hunt.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?