Siseminister Kalle Laanet ei nõustu Amnesty
Internationali seisukohaga, kes tänasel pressikonverentsil väitis, et Eestis
diskrimineeritakse venelasi.
"Eesti riik on leidnud võimaluse rahastada kõiki, kes tahavad eesti keelt õppida, kuid kellel endal pole võimalik õpingute eest maksta. Kõik on ikka kinni inimese enda tahtmises. Kui tahet keelt õppida pole, siis ei ole midagi teha," kommenteeris Kalle Laanet.
Tema sõnul takerduvad eesti keele õpingud pahatihti ka tahte puudumise tttu. Võrdlusena tõi minister välja näite, et 75% eestlastest õpiks tema sõnul välismaale elama või õppima asudes kohaliku keele ära.
Samuti on siseminister Laaneti jaoks hetkel veel selgusetu, miks üldse tuldi säärase avaldusega lagedale. "Mulle jääb mulje, et selline avaldus on tingitud praegusest poliitilisest situatsioonist, eriti kui suunata pilgud Ida poole. Samuti tingituna lähenevatest valimistest," märkis Laanet.
Amnesty International tundis oma tänasel pressikonverentsil muret ka selle pärast, et vene koolides, kus on mindud üle eesti keelsele õppele, võib üleminekuperioodil välja kukkuda palju noori. Samuti muretseti seepärast, et noored ei saa sel perioodil piisavalt emotsionaalset toetust. "Seda seisukohta ma jagan. Loomulikult peab valitsus tundma muret, kui noored, kas siis uimastite või kuritegevuse tõttu või muudel põhjustel, peaksid koolist välja langema," kommenteeris Laanet.
Seotud lood
Amnesty Internationali andmetel kogeb iga
kolmas venelane Eestis diskrimineerimist.
Elion televõrkude direktori Irina Morozova
sõnul on Amnesty Internationali väide venelaste diskrimineerimise kohta täielik
jama.
Minister Kalle Laaneti sõnul pole prefekti
kohalt ükski mees piltlikult öeldes elusalt pääsenud.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.