Sarnaselt teiste naaberriikidega ei pea
Eesti ettevõtja Soomes ennast tutvustama, kuid soomlaste usalduse võitmine nõuab
Nõukogude süsteemist tulnud eestlastel rohkem aega kui baltlastest naabrite
juures.
Kuigi tuntuimaks tegijaks Soomes on suve hakul Silja Line'i ostnud Tallink, kes vaatamata äriedule on jõudnud juba usaldust kõigutada, on välisministeeriumi andmetel kümneid kordi rohkem siiski Soome firmasid, kes Eesti turule tulevad, kirjutas Positmehe lisaväljaanne Otsustaja. Sest paraku suudab rikas soomlane Eesti turgu lihtsamalt vallutada kui märksa vaesem eestlane Soome turgu.
Sellele vaatamata suureneb huvi Soome turule pääsemiseks või töötamiseks nii Eesti ettevõtetel kui töötajatel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmetel kinnitab seda eelkõige majandusstatistika, mille järgi ületas näiteks 2005. aastal Eesti eksport Soome impordi Soomest siiapoole lahte 800 miljoni krooniga.
Suurenevat huvi näitab EASi andmetel ka see, et septembris Tallinnas korraldatud seminaril «Soome äripartnerina» osales üle 70 ettevõtja. Kui seni suurim Eesti ettevõtte investeering Soome oli Silja Line’i ost, siis Soome turul tegutsevad ka mitmed teised rohkem või vähem tuntud Eesti firmad nagu Webmedia, Sportland, PTA ja Hekotek.
Seotud lood
Fortumi maine on kehv tõstetud
elektrihindade pärast ning Tallinkile sai saatuslikuks skandaal Silja Line'i
pardal, kirjutab Kauppalehti Online.
Tallinki aktsia paigal püsimise üheks
põhjuseks on ilmselt see, et veel ei ole hoomatav käesoleval aastal läbi viidud
projektide tegelik potentsiaal, ütles Tallink Grupi juhatuse liige Andres
Hunt.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.