Tallinna Kunstigümnaasiumi 10. klassi tüdruk küsib raha siis, kui vaja. Enamasti annavad vanemad talle sularaha, mida ta eelistab suuresti pangakaardile. Sularaha on mugav kaasas kanda, ka rahalisest olukorrast on alati ülevaade. Kaardil on küll hea raha hoida, kuid sellega maksmine on tülikas.
Ostukeskuseid järjest läbi käia Katharina ei viitsi. Vahel harva külastab ta siiski mõnda suuremat poodi. Tavaliselt teeb ta seda koos sõbrannadega, vahel ka üksi.
Katharina külastab tihti second-hand'e ning nimetab ennast täielikuks kaltsukafriigiks. Tal ei möödu ühtegi nädalat, kui ta vähemalt korra mõnest second- hand-poest läbi ei hüppaks. Ta ostab kokku igasuguseid asju, olenemata sellest, kas ta neid ka kannab või mitte.
Tüdrukul on mõningatel puhkudel täiesti ükskõik, kas asi on odav või kallis. Kui mõni asi ikka valatult sobib, ei ole tal kahju maksta selle eest 5 või 500 krooni.
Pangakaart on Katharinal juba üle-eelmisest suvest, kui tüdruk malevas käis. Vanematel oli mugav neiule ülekandega raha toimetada. Pangakaarti kannab ta alati kaasas, vahel võib seda ikkagi vaja minna. Kui arvel parasjagu raha on, võtab ta selle enamasti välja.
Katharina taskuraha kulub peamiselt toidule, riietele ja meelelahutusele, kinos ja teatris käimisele ning kohvikutes istumisele. Kõige suurem osa rahast läheb siiski transpordile, sest neiu elab linnast väljas ja peab iga päev Tallinna kooli jõudma.
Neiu hobideks on rahvatants ja hip-hop-tants. Rahvatantsu peale tal raha ei kulu, kuid hip-hop-trennide peale küll. Kuna tüdrukul kindlat taskuraha ei ole, saab ta trenni jaoks raha eraldi.
"Kõik vaba raha, mis käes on, tuleb alati mingisuguse mõttetu nänni peale ära raisata," mainib Katharina ja nimetab ennast suureks kulutajaks.
Autor: Liis Epro
Seotud lood
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.