Pool Keskerakonna valimiste rahast must

Aastaid on spekuleeritud teemal, et erakondade ametlike valimiseelarvete ning tegelike valimiskulude vahel on suured erinevused. Uurisime rahakanaleid Keskerakonna näitel, kelle valimiskampaaniaid jälgides on selge, et just temal on käsutada Eesti erakondadest enim raha.

Paljude inimestega suheldes jõudsime raha liikumise võimaliku skeemini. Sama skeem võiks iseloomustada ka mõne teise erakonna rahaliikumisi, ära tuleb vahetada vaid nimed.

Eelolevatel Riigikogu valimistel on Keskerakond lubanud ametlikult hakkama saada 20,5 miljoni krooniga. Ametlikku parteikassasse tuleb raha liikmemaksudest, eraisikute annetustest ning Riigikogus esindatud erakonnale ka riigieelarvest, vastavalt esindatuse suurusele.

Teisalt räägitakse ka erakonna nn mustast kassast, kus liigub sularaha ning mis valimiste ajal on sama suure mahuga kui ametlik kassa. Abistavate kassadena, mis jäävad ametliku ning musta kassa vahele, kasutatakse Keskerakonnas reklaamibürood Idea AD ning viimasel ajal on avastatud sihtasutuste võimalused. Musta kassat haldab kaks-kolm inimest erakonna tipust, teised liikmed, kaasa arvatud erakonna peasekretär, asjast suurt ei tea.

Räägitakse sellest, et on poliitikuid, kelle jaoks on musta kassa raha oluline lisasissetuleku allikas ning erakonnale lähedaste ettevõtjate toetuse taga on ikkagi konkreetsete asjade lunastamine.

Ainsana julgeb avalikult musta raha liikumist kinnitada ettevõtja ning kunagine isamaaliitlane Jüri Mõis, kes ütleb otse, et erakondade musta kassa olemasolu vastab tõele ning tema poliitikas olemise ajal oli see vähemalt sama suur kui ametlik kassa. "Kui ikka erakonna suuremate annetajate hulgas on suurettevõtjate kõrval tavalised inimesed, viitab see tankistide kasutamisele," märgib ta.

Siin peab Mõis silmas lugu, kus kaks Lõuna-Eesti meest, Veiko Võrk ning Mati Kopli annetasid kumbki Keskerakonnale 2005. aastal 100 000 krooni.

Keskerakonna peasekretär Kadri Must, kelle poole sama küsimusega pöördun, ütleb, et need mehed on Lõuna-Eestis lugupeetud ettevõtjad, kes pole üleriigiliselt tuntud. Paraku äriregistri otsing küll ei näita, et meestel oleks ettevõtlusega kunagi pistmist olnud.

Mõis toob kaks põhjust, miks ettevõtjad maksavad musta kassasse: "Kardetakse oma poliitilist eelistust avalikult näidata. Teisalt on pimedat usku, et kui sa raha annad, siis poliitikud aitavad sind."

Investeerimispank LHV emiteeris 2003. aastal Keskerakonna võlakirju 10 miljoni krooni väärtuses. Tegemist oli suunatud emissiooniga, investoriteks kohalikud ettevõtted.

Ka toonased Keskerakonna juhtivpoliitikud Liina Tõnisson ning Harri Õunapuu tunnistavad praegu, et nad ei tea, kes võlakirju ostsid, kuna otsustamine oli ja on väikese ringi inimeste käes. "Erakonnas teab seda Edgar Savisaar ning kindlasti veel keegi," arvab Õunapuu.