Esialgsel hinnangul oli Eesti arvestuslik
rahvaarv 2007. aasta 1. jaanuaril 1 342 000, teatas statistikaamet. 2006. aastal
vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 0,2%.
Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu. Alates 1991. aastast on Eesti loomulik iive negatiivne. Samas on rahvaarvu vähenemine viimastel aastatel aeglustunud. Kui 2005. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 3000 inimese võrra, siis 2006. aastal tänu sündide arvu suurenemisele 2600 võrra.
Esialgsetel andmetel oli 2006. aastal ligikaudu 500 sündi rohkem kui aasta varem. Kokku registreeriti 2006. aastal perekonnaseisuametites 14 819 elussündi. Surmajuhtumeid oli 17 435 ning nende arv suurenes varasema aastaga võrreldes vaid 42 võrra.
2006. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes surnultsündide ja imikusurmade arv. Kokku registreeriti 2006. aastal 54 surnultsündi ja 65 imikusurma. Suurenenud sündide arv ning vähenenud imikusurmade ja surnultsündide arv viitavad rahvastikuprotsesside positiivsele arengule.
Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. a rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Statistikaamet rändeandmeid rahvaarvu arvutamisel ei kasuta, sest 2000. aasta rahvaloendus näitas, et rände registreerimine on ebatäielik. Statistikaameti senised analüüsid ei ole kahjuks tõestanud elukohaandmete kvaliteedi olulist paranemist.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.