Palganõuded mõjutavad majandust

Pikemas perspektiivis tähendab aga palkade üldine tõus kasvavat inflatsiooni ning euro tuleku edasilükkumist, kirjutas postimees.ee.

Arstide ja õdede palgaläbirääkimiste järjekordne tähis on homme, mil otsustatakse, kas haigekassa pakutud 25-protsendine palgatõus selleks ning 20-protsendine tõus tulevaks aastaks on kõigile pooltele vastuvõetav.

Haigekassa juhataja Hannes Danilovi sõnul tähendavad nimetatud arvud tänavu täiendavat tööjõukulu 172 ning tuleval aastal 450 miljonit krooni.

Kui kokkuleppele jõutakse, on tegemist Eesti ajaloo ühe suurema palgatõusuga, mille ametiühingud on töötajatele välja võidelnu. Teistele ametiühingutele süstib tervishoiutöötajate streigiähvarduse mõjusus aga usku, et tööandjatelt on võimalik saada suurt palgatõusu.

«See on märk, et Eestis on raha ja seda ollakse valmis ka töötajatele maksma,» lausus Eesti Vedurimeeste Ametiühingu juht Heino Rüütel.

Vedurimeestel seisavad läbirääkimised ees tänavu ning Rüütli sõnul plaanitakse tööandja juurde minna 25-protsendise palgatõusu sooviga. «Kindlasti tahame, et palk tõuseks vähemalt Eesti keskmisele tasemele, kuid see tähendab, et mõistlikumaks peab muutuma ka töökorraldus,» rääkis Rüütel. «Kui töökorraldust muuta ei taheta, tuleb palka rohkem tõsta.»

Paremat elu ihkavad ka lennumehhaanikud, kelle usaldusisiku Toomas-Tanel Tõugjase sõnul peaks palgatõus küündima vähemalt 20 protsendini.Tema hinnangul süstib meditsiinitöötajate saavutatu usku.

Ka Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga hinnangul näitab meditsiinitöötajate läbirääkimiste edukus, et jõud peitub ühtsuses ja just nii saavutatakse edu.