Taavi Tammoja: teeme e+ residentsusega Eestist üleilmse tõmbekeskuse

Eesti on lühikese ajaga võtnud vastu üle 30 000 sõjapõgeniku, mis demonstreerib riigi võimekust suurte inimvoogude haldamisel. Kuigi selliste muutuste majanduslikku mõju on keeruline hinnata, on tõendatud, et tark migratsioonipoliitika võib oluliselt elavdada majandust, tuues riiki kapitali, suurendades tarbimist ning luues uusi töökohti.

Julgeolekuriske saab samas maandada. Ühes maailma turvalisemas riigis Araabia Ühemdemiraatides on kodanike osakaal vaid 11% ja ruumi Eestis on.

Edukad elamislubade skeemid, mida on rakendatud paljudes riikides, on aidanud tugevdada kohalikke ettevõtteid ja soodustanud majanduskasvu. Näiteks on selge, et Eesti edulood, nagu meie ükssarvikud, ei oleks võimalikud ilma välistalentideta. Majanduslanguse ohu taustal on aeg, et Eesti teeks julge sammu ja looks tingimused, mis meelitaksid siia uut kapitali ja andekaid inimesi.

E-residentsuse programm tõi Eestile algusaegadel palju rahvusvahelist tähelepanu. See oli erakordne samm, mis esitles Eestit kui digitaalselt arenenud ja avatud majandust. Tänu programmile on tuhandetel inimestel tekkinud side Eestiga.

Kuid tegelikkus on see, et e-residendid ei panusta Eesti majandusse samal tasemel kui päriselanikud – nad ei ela siin, ei tarbi kohapeal ja laekuv maksutulu on piiratud. Kuigi nende loodud ettevõtted näitavad meie majanduse avatust, ei ole need sageli seotud reaalsete majandusüksustega Eestis.

Eesti vajab rohkem elanikke – inimesi, kes mitte ainult ei loo ettevõtteid, vaid ka panustavad kohalikku majandusse. Siinkohal võiks mängu tulla e+ residentsus – uuenduslik elamislubade programm, mis keskenduks talentide ja investeeringute ligimeelitamisele. See oleks järgmine samm Eesti majanduse avatud ja eduka kuvandi tugevdamisel.

Eesti on juba praegu atraktiivne sihtkoht mitmel põhjusel – alates puhtast õhust kuni tehnoloogilise innovatsioonini. Kuid Eesti võiks pürgida maailma kõige konkurentsivõimelisemaks elamislubade sihtkohaks.

Selleks tuleks keskenduda kolmele peamisele tegurile:

1) Konkurentsivõimeline minimaalne investeerimismäär ja kulud: Eesti peaks pakkuma tingimusi, mis motiveerivad välisinvestoreid valima just meie riiki.

2) Kõige kiirem menetlusaeg: Aeg on tänapäeva ärimaailmas kõige väärtuslikum ressurss. Kiirus ja efektiivsus on märksõnad, mis teeksid Eestist eelistatud sihtkoha.

3) Lihtsad ja mõjusad tingimused: Näiteks võiks elamisloa saamine olla seotud investeeringutega Eesti börsil noteeritud ettevõtetesse. Selline lähenemine suurendaks kapitali kättesaadavust ja looks positiivse tagasisideahela, kus uued investeeringud suurendavad Eesti atraktiivsust veelgi.

Kui elamisluba oleks seotud 500 000 euro suuruse investeeringuga Eesti ettevõtetesse ja kui selliseid investoreid oleks 30 000, tooks see riigi majandusse 15 miljardit eurot. Mõju Eesti ettevõtete kasvule, tööturule ja maksutuludele oleks tohutu.

Ettevõtlus on igas majanduses väärtuse loomise alustala. Kuigi Eestis on olemas elamisload ettevõtluseks, ei ole need praegu piisavalt atraktiivsed. Näiteks füüsilisest isikust ettevõtjate 16 000eurone investeerimisnõue muudab skeemi ebaotstarbekaks paljudele, eriti IT-spetsialistidele, kellel on tööks vaja vaid sülearvutit.

Eesti võiks luua unikaalse elamislubade skeemi, mis võimaldaks kasutada LHV ettevõtluskontot. See lahendus oleks maailmas ainulaadne, pakkudes ettevõtjatele bürokraatiavaba viisi oma äride juhtimiseks ilma maksudeklaratsioonide ja raamatupidamise kohustuseta.

Elamislubade peamised nõuded võiksid keskenduda maksu- ja finantspanustele ning sujuvale integratsioonile. Tehnoloogia areng võimaldab keelebarjääre ületada, näiteks seadmete abil, mis tõlgivad vestlusi reaalajas. Sellised lahendused võiksid olla ajutiste elamislubade puhul moodsaks standardiks, säilitades samal ajal püsivate elamislubade ja kodakondsusele kõrgemad nõuded.

Eesti võiks kehtestada D-viisa ettevõtluse eesmärgil. Selline viisa oleks ettevõtluskeskne alternatiiv kuldviisadele ja meelitaks siia talente, kes soovivad luua väärtust ja panustada maksutulu kaudu riigi tervishoiu- ja pensionisüsteemi.

Kui Eesti looks atraktiivse elamislubade skeemi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja meelitaks ligi 30 000 uut elanikku, kes tegutsevad ekspordile suunatud valdkondades, tooks see märkimisväärse rahavoo riiki. Need inimesed müüksid oma teenuseid ja tooteid rahvusvaheliselt, tuues saadava tulu Eesti majandusse ja suurendades tarbimist ning maksutulusid.

Eesti on juba tõestanud end innovatsiooni- ja digiliidrina. Majandusliku kasu maksimeerimiseks vajame aga lahendusi, mis toovad siia reaalse kapitali ja talendid. Tark immigratsioonipoliitika võiks aidata Eestil püsida maailma konkurentsivõimeliste majanduste esirinnas. Nüüd on aeg tegutseda!