Eluasemelaenu piir 10 000 krooni kuus pere kohta

Tänavu näevad pangad potentsiaalse eluasemelaenu võtjana turul 75 000 Eesti perekonda, kaks aastat tagasi leidus laenuvõimelisi peresid kolmandiku võrra vähem.

Potentsiaalsete laenajate arvu on pankade hinnangul paari viimase aastaga kasvatanud eelkõige palgatõus, pikenenud laenutähtajad ja intresside aeglane kasv võrreldes sissetulekute kerkimisega. "Laenuvõimeliste perekondade arvu kasv tuleneb eelkõige sellest, et perekondlik laenuvõime kasvas tänu sissetulekute kiirele kasvule jõudsamalt, kui täislaenamisega seda potentsiaali vähendati," ütles SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektor Riho Unt.

Mõne arvates arvu teadmisest vähe kasu

Kuigi üldjoontes on pangad laenuvõimeliste perede suurusejärgus ühel meelel, lähevad arvamused lahku arvutuskäigus ja selle vettpidavuses.

Kõige täpsema ülevaate potentsiaalsete laenuvõtjate hulga arvutamisest andis SEB Eesti Ühispank. "Eluasemelaenu klientideks, kes suudaksid teenindada vähemalt 750 000kroonist laenu, sobivad leibkonnad, kelle igakuine netotulu ületab 10 000 krooni," ütles Unt. Lisaks on oluline arvesse võtta, et näiteks Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis ja ka Viljandimaal jäi keskmine eluasemelaenu summa eelmisel aastal alla poole miljoni. "Neis piirkondades polegi nii suurt laenuvõimet vaja," toonitas Unt.

Sampo Panga turundusdirektori Ranno Pajuri hinnangul pole laenuvõimeliste perede hulga arvutamisel mõtet, sest selle järgi pole võimalik pankadel oma tegevust planeerida. "Hüpoteetiline number mingil ajahetkel finantsiliselt laenuvõimelistest inimestest ei kajasta ju tegelikkuses nende inimeste arvu, kellel on eluasemelaenu vajadus ja kes reaalselt tahavad seda võtta," sõnas ta.

Võimest laenata miljon Tallinnas ei piisa

Potentsiaalsete laenuklientide arvu peab pigem teoreetiliseks kui praktiliseks ka Nordea Pank. "Arvutades saadav laenuvõimeliste perede hulk sisaldab kindlasti statistilist viga. Lisaks võib olla, et leibkond on küll laenuvõimeline, soetamaks miljonikroonine korter, kuid mitte piisavalt laenuvõimeline, soetamaks kahe miljoni kroonine korter Tallinnas," märkis Nordea Eesti Panga analüütik Sander Klaos.

Pankade hinnangul peaks eluasemelaenude turg rahunema. "Kuigi jätkuv kiire majandusareng ja olukord tööturul viitab tugeva palga kasvu jätkumisele sel aastal, hakkab Euribori tõusust tulenev laenukulude suurenemine järele jõudma sissetulekute kasvule," selgitas Sampo Panga makromajanduse analüütik Anne Karik-Uustalu.

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik peab oluliseks, et uued laenajad lisanduksid laenukarussellile sujuvalt. "Kuna intressid pigem tõusevad kui langevad ning ka laenutähtajad on juba maksimumini venitatud, ei näe ma uue laenubuumi ohtu," rääkis ta.

* Ühispank leidis laenuvõimeliste perede hulga Eestis on 564 000 leibkonda.

* Eluasemelaenu klientideks sobivad leibkonnad, kelle netosissetulek on alates 10 339 kroonist kuus (need leibkonnad on võimelised teenindama laenu vähemalt 750 000 krooni).* Leibkondi, kes suudavad laenata vähemalt kolmveerand miljonit, on statistikaameti 2005. aasta palgastatistika järgi 170 000.* Mullu kasvasid palgad hinnanguliselt 12-15 protsenti, suurendades laenuvõimeliste leibkondade arvu kuni 25 000 võrra (170 000-lt 195 000-le),* Eelmise aasta lõpuks oli eluasemelaenu juba võtnud 110 000 leibkonda.* Lahutades 195 000 laenuvõimelisest perest 110 000 juba kodulaenu võtnud leibkonda ja 10 000 muud suurt laenu võtnud peret, ongi tulemus 75 000 uut laenuvõimelist perekonda.

* Hansapank: 40 000 peret saaks miljonilaenu Miljonilaenuks peab pere igakuine netosissetulek olema vähemalt 14 000-15 000 krooni kuus.

* Sobiva sissetulekuga peresid on Eestis hinnanguliselt 50 000.* Praeguseks on sellistest peredest eluasemelaenu võtnud vähem kui 20%.* Kokkuvõttes jääb turule umbes 40 000 peret, kes suudaks laenata miljoni või rohkem.