OMX Baltic0,35%282,42
OMX Riga−0,5%869,77
OMX Tallinn0,61%1 779,89
OMX Vilnius0,48%1 106,44
S&P 5000,11%5 842,91
DOW 300,52%42 518,28
Nasdaq −0,23%19 044,39
FTSE 1000,72%8 261
Nikkei 225−0,08%38 444,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,97
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%105,95

OMX Baltic0,35%282,42
OMX Riga−0,5%869,77
OMX Tallinn0,61%1 779,89
OMX Vilnius0,48%1 106,44
S&P 5000,11%5 842,91
DOW 300,52%42 518,28
Nasdaq −0,23%19 044,39
FTSE 1000,72%8 261
Nikkei 225−0,08%38 444,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,97
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%105,95

26.01.07, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter - oma õnne sepad

Peeter Raidla

Seda kinnitab tänavu jaanuaris lõpulejõudnud maksuvaidluse kohtutoimik, kust hoolimata Ühispanga katsest detaile varjata saab nii mõndagi huvitavat välja lugeda.

Augustis 1999 ning jaanuaris ja aprillis 2000 sõlmitud optsioonilepingud näitavad üheselt, et isegi pangasiseste hüvede jagamisel eelistas Ühispanga president Ain Hanschmidt ennast ning oma lähemat võitluskaaslast Lembit Kitterit teistele panga juhtkonda kuulunud asepresidentidele ja divisjonijuhtidele.

Ehkki kõik optsioonilepingutesse kaasatud said Ühispanga aktsiad endale tasuta, suutis Hanschmidt ka siin selge vahe sisse teha.

Hanschmidt ja Kitter olid oma panust panga arengusse juba varemalt hinnanud teistega võrreldes kordades väärtuslikumaks. Täpsemalt, neli korda väärtuslikumaks, sest nii palju oli kahel mehel rohkem optsiooniaktsiaid enne kõnealust 2000. aastat. Siis aga süvendati seda vahet veelgi.

Enamik Ühispanga juhtkonna liikmetest sai ümmarguse arvu aktsiate omanikuks - olenevalt ametikohast 30 000, 40 000, 60 000 või 100 000 aktsiat -, Hanschmidti ja Kitteri nime taga seisab aga vastavalt 606 061 ja 439 099 aktsiat.

Ilmselt jagasid need kaks meest omavahel nii-öelda "laenujäägi" ning et rahaliselt kõik klapiks, tuli oluliselt langetada ka nn tinglikku aktsiahinda. Sest mida odavam on aktsia, seda rohkem saab neid sama summa ulatuses kirja panna.

Nii kehtestaski Hanschmidt endale ja Kitterile kingitud aktsiate hinnaks 20,4 krooni, alluvatele aga 23 või enam krooni.

Selline manipuleerimine paneb seda enam imestama, et optsioonilepingud sõlmiti antud juhul ühel ja samal päeval, 25. aprillil 2000. Mingit muud seletust kui paljas omakasu tagaajamine ei oska toimunule küll pakkuda.

Et teistel pangajuhtidel polnud asjas kuigivõrd suurt osa ega sõnaõigust, näitab ka Andrus Kimberi, ühe toonastest pangajuhtidest ja optsioonisaajatest, kommentaar: "Ma tõesti ei tea seda ega oska seetõttu ka kommenteerida."

Hanschmidti ja Kitteri omakasu tagaajamist vaadates ei tasu ka imestada Ühispanga püüdu takistada ajakirjanike juurdepääsu kohtutoimiku "delikaatsetele andmetele". Seda vaatamata Hanschmidti asemel panga juhatuse esimehe kohale asunud Mart Allvee kinnitusele, et neil ei ole midagi varjata.

Panka kohtus esindanud ja Hanschmidti mitmesse salatehingusse - näiteks Enn Pandi käes hoiul olnud Tallinki suurosaluse poolitamisse - pühendatud vandeadvokaat Aare Raig arvab paraku teisiti ning katab kinni suure osa kohtutoimikust.

Kohtutoimikust ilmneb aga veel muudki. Üks huvitav detail - optsioonisaajate seas on ka Johan Lindh, rootslane, kes 1999. aastal saadeti suuromanik SEB poolt panga finantsidel silma peal hoidma. Juba sama aasta augustiks on Lindh Hanschmidti poolt paari miljoni kroonise aktsiaoptsiooniga "kodustatud".

Toimiku avalikust osast saab lugeda ka kummalist Hanschmidti avaldust, mille ta tegi maksuametile tunnistusi andes. "Ühispank on oma töötajaid premeerinud küll rahaliselt, kuid optsioone andnud ei ole."

Samas lööme lahti näiteks 1998. aasta aktsiate emissiooniprospekti, või vaatame Ühispanga nõukogu ja juhatuse otsuseid - kõik kinnitavad, et optsioone kirjutati välja miljonite kroonide ulatuses. Maksuameti uurimise all olnud tehingud on vaid osa jäämäest.

Paradoksaalsel kombel on aga Hanschmidt võtmas tehingutest topeltvõitu - maksuametiga kohtuskäigu tulemusel on tal võimalus tulumaks tagasi küsida. Seevastu peab optsioonide eest maksma miljoneid kroone Ühispank.

Hanschmidti endaga Äripäeval optsioonidest rääkida ei õnnestunud. Firma Infortar, mille juht Hanschmidt täna on, sekretäri sõnul on Hanschmidt Euroopast väljas ja ei vasta ka mobiiltelefonile. Infortar on Eesti "rahvaaktsia", Tallinki suuromanik.

Kui Äripäev palus Tallinna halduskohtult luba kohtutoimikuga tutvumiseks, käis eelnevalt kohtumajas Ühispanga esindaja, kes kattis toimikus kinni need leheküljed, mis panga arvates sisaldasid nn delikaatseid isikuandmeid.

Kahe toimiku peale oli kinni kaetud tervelt 246 lehekülge, sh näiteks maksuameti revisjoniakt koos Ühispanga juhtide ütlustega, eksperdi arvamus, pangaväljavõtted ning optsioonilepingud.

Ajakirjaniku pärimise peale, kas osa toimiku salajaseks kuulutamist on võimalik kuskil vaidlustada, vastas kohtu esindaja eitavalt. Aluseks selleks väiteks andis halduskohtunik Kristina Maimanni protokolliline otsus.

2005. aasta 10. novembri kohtuistungi protokollis on selle kohta fikseeritud alljärgnev mõttevahetus.

Ühispanga esindaja Aare Raig: "Et kohtuasi on seotud Ühispanga paljude klientide andmetega, palun kuulutada kohtuistung kinniseks."

Maksuameti esindaja Maret Ambur: "Kohtuvaidlus ei puuduta ju panga kliente ja pangasaladust?"

Raig: "Kõik kohtuasjasse puutuvad pangajuhid on samas ju ka panga kliendid."

Kohtunik Kristina Maimann: "Kohus määrab - istungit kinniseks ei kuuluta, sest optsioonilepingud ei tule avaldamisele. Kohus arvestab kaebaja taotlusega kõrvalistele isikutele (ajakirjanikele) toimikule juurdepääsu andmisel."

Peeter Raidla

Seotud lood

Sisuturundus

09.01.25, 11:03

Digitaalne enesekaitse: lihtsad lahendused küberohtude vältimiseks

Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.

Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter - oma õnne sepad

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Äripäeva TOPid