Eluasemeturu kasvutempo on sundinud oma tooteportfelli laiendama ka seni peaasjalikult tarbimislaenude väljastamisega tegelenud finantsettevõtteid ehk nn laenukontoreid.
Asi on nimelt selles, et ametlikku infot eluasemelaenude kohta peavad Eesti Pangale esitama kõik pangad, kuid mitte ülejäänud laenuturul osalejad. Asja teeb veelgi segasemaks tõsiasi, et pankade ja laenukontorite vahele jääb nii-öelda hall tsoon, kus paikneb näiteks AmCredit. Viimane ei mahu panga mõiste alla krediidiasutuste seaduse mõistes, kuid pakub eluasemelaenu pankadega võrreldavatel, kuid laenukontoritest siiski märgatavalt erinevatel tingimustel.
Analüüs näitas, et pankade laenukriteeriumid on ajas üsnagi nivelleerunud. Tavatarbijat peamiselt huvitavates kategooriates, näiteks intressi osas, on küll mõningasi erinevusi, kuid marginaal jääb ikkagi 0,5-0,9 protsendi vahemikku, olles keskmiselt 0,7 protsenti.
Pankade keskmine intress on pisut üle 4 protsendi. Kinnisvaratagatisel laenude pakkujate puhul on intress aga pankadest ligi kaks korda kõrgem.
Nende kriteeriumide alusel kaldub nimetatud AmCredit pankade poolele. Kui aluseks võtta krediidiasutuste seadus, siis asetub AmCredit finantseerimisasutuse definitsiooni alla. Kuid klassikalise hüpoteekpangana tegutsev AmCredit ei tohi kaasata hoiuseid ning neile ei kehti ka 5 miljoni eurone aktsiakapitali nõue.
Eesti krediidiasutused hoiavad laene enamasti oma bilansis, AmCredit müüb need aga edasi institutsionaalsetele investoritele, kasutades erinevaid rahvusvaheliste kapitaliturgude pakutavaid võimalusi.
Erinevalt Lääne-Euroopa seadusandlusest ei reguleeri Eesti krediidiasutuste seadus hüpoteekpankade tegevust ja käsitleb neid finantseerimisasutusena.
Teised kinnisvaratagatisel laenude pakkujad, nagu näiteks ABC Laenud, Laenukontor, Trimo Investments, Reval Credit, Aires Liising ja ALG Liising, üldtingimuste poolest pankadega ei konkureeri, küll on nende eeliseks suurem paindlikkus ja vahetum kontakt kliendiga.
Eesti eluasemelaenuturg pakub laenuvõimalusi väga erinevate võimalustega klientidele.
Autor: Sven Sommer
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.