Tallinna üüriturul valitseb kummaline
olukord - üürnikud kurdavad, et pole häid pakkumisi. Samal ajal kurdavad
üürileandjad, et pole häid üürnikke.
Põhjus peitub peamiselt selles, et põhimõttelisi üürijaid on väga vähe. Korterit üüritakse enamasti mingi lühiajalise vajaduse sunnil. Kas müüakse korter ära ning uus elamine pole veel valmis või kolitakse ajutiselt teise linna, kirjutas Äripäev.
Omaette seltskond üürnikke on ajutiste töölepingutega ehitajad ning üliõpilased, keda ükski omanik hea meelega oma korterisse ei taha lasta. Korraliku ja püsiva sissetulekuga inimesed soetavad kodu laenuga ning üüriturule seega ei satu.
Seetõttu seisavad päris paljud korralikud korterid tühjana, sest omanik ei loodagi leida häid üürilisi, kellel oleks korralik taust ning kes sooviks pikaajalist lepingut.
Sellised korterid on tihti ostetud investeeringuks või spekuleerimiseks ning loodetakse mõne aasta pärast maha müüa.
Samas ei soovi korralik üürnik ka sellist korterit võtta, sest iial ei tea, millal omaniku jaoks tekib see õige hetk, mil korter müüki paisata. Nõnda puudub üürilisel kindlustunne, et ta suvalisel hetkel kolima ei pea. Samuti hakkavad korterivaatajad üürniku elu häirima.
Seotud lood
Pärast korteri müümist jääb võtmete
üleandmine pahatihti venima, kuna endine omanik venitab pinna vabastamisega.
Sageli pole tegemist pahatahtlikkusega, vaid endisel omanikul pole lihtsalt
kuhugi minna.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.