Kaks Eesti töötajat võrdub ühe soomlasega

Sellise paralleeli võib tuua prominentse ülemaailmse majandusuuringute organisatsiooni Conference Board värskest ülevaatest töö tootlikkuse trendidest maailmas 2006. aastal.

Uuringu järgi oli tootlikkuse kasv Eestis esialgseil andmeil mullu Läti järel Euroopa Liidu kiireim - 7,4%. Kui aga vaadata, kui palju Eesti tööline ühe tunniga riigi SKPsse lisandväärtust andis, siis see on meil rohkem kui poole võrra väiksem kui täna ELi jõukaimate seas viiendat positsiooni hoidval Soomel. Rahas väljendatuna vastavalt 20 dollarit (237 Eesti krooni) ja 45 dollarit (536 Eesti krooni) 2006. aasta vääringus.

"Ma arvan, et neid andmeid võib niimoodi võrrelda küll," kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. "Kuid see ei tähenda, et eestlane töötaks soomlasest kaks korda aeglasemalt. Siin peegelduvad eelkõige erinevused tootmise struktuuris. Kas teed killustikku või teed klavereid, siin on suur vahe," ütles Kuum.

Ei ole saladus, et Eestis on siiamaani stimuleeritud tööstust, mis kasutab kohaliku odava tööjõu eelist. See on loomulik arengu järjekord, kuid esiviisikut sihtides on vaja hüpet kvalitatiivselt uuele tasandile. Tänased esiviisiku riigid konkureerivad innovatsiooniga - uute tehnoloogiate ja toodetega.

"See näitaja peaks meid innustama tootmise struktuuri arendama ja innovaatilised olema," ütles Kuum. Ehk inimene, kes enne saagis laudu, hakkaks nüüd klavereid tegema. Et klaver maha müüa, peab see olema parem, mitte odavam, ja selleks on vaja innovatsiooni, näitlikustas Kuum.

Soome 3,7% suurune tootlikkuse tõus oli mullu lääneriikidest kiireim ning pälvis Conference Boardi ökonomistidelt kiidusõnu kui klass omaette.

Tootlikkuse 7,4%ne tõus Eestis näitab seevastu eelkõige seda, et oleme kaks korda madalamal tasemel ja et meie arenguruum on suurem. Kõrge tööviljakusega riikides juba ammendunud võimalused on meil veel ees.

Kuidas Eesti töö tootlikkus edaspidi areneb, sõltub sellest, millised sektorid tulevikus majanduskasvu veavad. "Kui need ei ole kapitalimahukad kõrgtehnoloogilised tööstusharud, ei pruugi Eesti tööviljakus 20 aastaga järele jõuda isegi Soome tänasele tasemele," ütles investeerimispankur Joakim Helenius.

Samas juhtis Helenius tähelepanu, et tööjõu tootlikkus ei sõltu üksi sellest, kui efektiivselt inimesed oma aega kulutavad. Väga oluline on ka majandusse investeeritud kapitali hulk. Näiteks tõi ta hüpermoodsa Soome paberivabriku, millel on tohutu toodangumaht, kuid kus tööd saab kõigest viis inimest, kes juhivad protsesse arvutitest. Et Eesti samale tootlikkuse tasemele jõuaks, oleks vaja tohutut kapitaliinvesteeringut, mida Helenius tulemas ei näe.

Taoline suur kapitalisüst oleks Heleniuse arvates ka ainus viis, kuidas Eesti suudaks pelgalt tootlikkust parandades tõusta Euroopa rikkaimate riikide hulka välistööjõudu kaasamata, nagu visandavad poliitikud. Heleniuse arvates on see muidu nonsenss, kuna Eesti vajab nii töölisi teede ja hoonete ehitamiseks kui ka välismaiseid tippspetsialiste kõrgtehnoloogilistesse majandusharudesse, kus endal inimesed või oskused puuduvad.

Mis puutub Eesti võrdlemisse enam kui 20 aasta taguse Soomega, siis ütles Helenius, et seda võib ju teha, kuid maailm on vahepeal palju muutunud. Soome tootlikkuse tõus on valdavalt tulnud tööstussektorist, kuid täna näeme lääneriikides pigem deindustrialiseerimist kui reindustrialiseerimist.

Kasvab teenuste tähtsus, kus tööstusega võrreldes on tootlikkuse tõusu palju raskem saavutada - juukseid kaks korda kiiremini soengusse ei säti. Siit võib tulla üleüldine tootlikkuse järsk langus, ütles Helenius. Eesti edu võti edaspidiseks on Heleniuse nägemuses madala maksubaasi säilitamine koos tõdemisega, et ilma välistööjõuta hakkama ei saa.