Venelased tulevad, soomlased lähevad ja hinnatõus jätkub

Huvi uute korterite järele on endiselt suur nii välismaalaste kui kohalike elanike hulgas. Samuti on huvi tekkinud Venemaa ärimeeste seas, kes soovivad paigutada raha Pärnu kinnisvarasse, eriti kesklinna ja rannarajooni eksklusiivsetesse pindadesse ja kruntidesse. Seevastu soomlaste huvis on märgata langust, pigem isegi müügisoovi.

Samas kortermajade ehitamine aina hoogustub, populaarseimad on kesklinn ja rannarajooni lukspiirkonnad.

Uute korterite hinnad on stabiliseerumas. Enamasti soovitakse osta valmis korterit, erinevalt paari aasta tagusest ajast, kus suur osa pindu leidis ostjad juba paberil. Kesklinna ja rannarajooni uute korterite hinnad kõiguvad sõltuvalt pinna suurusest ja asukohast.

Kohalikke elanikke huvitavad kahe-kolmetoalised, peamiselt kivimajades paiknevad ahiküttega korterid, kus kommunaalkulud on madalad. Kuna selliseid kortereid on väga vähe, on nende hinnatase tõusnud.

Nõutuimad üüripinnad on ikka kesklinnas ja rannarajoonis, kuna seal ei ole piisavalt pakkumisi.

Pärnu linnas ehitatakse vabadele kruntidele valdavalt korterelamuid. Uute eramute ehitamine suundub järjest enam äärelinna ja linnast välja. Linna piiridesse jäävad eramud muutuvad üha hinnalisemateks.

Ülejõe elamurajooni eramute hinnad on aasta algusest tõusnud umbes 20%.

2006. aasta teisel poolel jäi kontoripindade turg eriliste muutusteta. Ei valminud ühtegi ärihoonet. Samas on ehitusjärgus mitmed hooned, mis peaksid tulevikus mõnel määral rahuldama kontoripindade nõudlust.

Siiani nõudlus kvaliteetsete kontoripindade järele siiski püsib. Esimesel korrusel paiknevate äripindade ja nende kohal asuvate elupindadega projektide korral leiavad äripinnad ostja ikka enne ehituse algust, n-ö paberil.

Kaubanduspindade turgu iseloomustab aktiviseerunud arendustegevus. Valmimisjärgus on omakasutuseks rajatav Kaubamajaka juurdeehitus, suurt keskust kavandatakse Vana-Pärnu piirkonda.

Suurem aktiivsus on koondunud ka Port Arturi ümbrusse. Sellesse piirkonda kavatsetakse rajada 70 000-80 000 ruutmeetri suurune kaubanduskeskus.

Kasvanud on nõudlus tänapäevaste tootmis- ja laopindade järele, kuid pakkumine on piiratud. Rendihindades ei ole olulisi muudatusi toimunud.

Elamuturg suundub üha enam linnast välja, kuna linnas pakkumine peaaegu puudub. See tekitab ümber Pärnu kiirelt kasvavate eeslinnade piirkonna. Küll on oodata uute äripindade lisandumist, mis mõnevõrra rahuldab suurt nõudlust.

Autor: Ivo Vinkmann