Kõige rohkem mõjutavad kulla hinda keskpangad

Kulda juurde trükkida küll ei saa, aga keskpankadel on kulla hinna mõjutamiseks suur, et mitte öelda otsustav roll. Nimelt on keskpankade ning IMFi ja rahvusvahelise arvelduspanga käes kokku veidi alla viiendiku, täpsemalt 18 protsenti, kogu maapeal olevast kullast. Sellest omakorda suurema osa moodustavad Euroopa Keskpanga (39 protsenti) ja USA Föderaalreservi (26 protsenti) kullareservid.

Härra Tamming tsiteerib tänases Äripäevas ilmunud kolumnis USA keskpanga juhti Alan Greenspani 1999. aasta mais peetud kõnet, kus väidetakse, et kuld etendab maailmas viimase maksevahendi rolli, aga jättis märkimata, mis sel ajal väärisemetalli turul toimus. Nimelt oli kulla hind üheksakümnendate aastate lõpus hakanud keskpankade müügi tõttu kiiresti langema. Müüjate hulgas olid Hollandi, Belgia, Austria, Suurbritannia ning üllatus, üllatus – Sveitsi keskpank. Selle tulemusena oli 1999. aasta mais väärismetalli hind langenud 20 aasta madalaimale tasemele ning hinnalangus jätkus. Kulla drastilisest hinnalangusest oligi Greenspani sõnavõtt tingitud.

Väga suure tõenäosusega oleks kulla hind langenud veel edasi, kui keskpangad poleks sekkunud. Nimelt võeti 1999. aasta septembril vastu nn Washingtoni leppe, mis koordineeris keskpankade kullareservi müüki. Kokkuleppe kestvuseks oli viis aastat ning seejärel pikendati seda veel viieks aastaks ehk 26. septembrini 2009. Kokkuleppe järgi kohustusid suuremad keskpangad viie aastase perioodil kullareserve müüma kokku mitte üle 2500 tonni. Pärast Washingtoni kokkuleppe sõlmimist hakkas kulla hind taas tõusma ning möödunud aasta suvel kerkis see 715,50 dollarini unts, pärast mida on see hakanud tasapisi langema. Õigemini, alates sügisest on kullaunts hind liikunud hinnavahemikus 550 kuni 650 dollarit.

Kas pärast 2009. aastat uuendatakse taas lepet? Muidugi on seda veel vara öelda, aga tõenäoliselt mitte. Juba teisele leppele ei kirjutanud alla Suurbritannia keskpank ning kui vahepealsete aastate jooksul ei muutu midagi enneolematut, ei ole keskpankadel põhjust vähemalt mõne aja jooksul kulla hinda kaudselt kontrollida.

Vastupidiselt Tammingu väitele tundub mulle, et riigid ei ole suutelised valuutakursside liikumist eriti mõjutama. Pole ju USA nn tugeva dollari poliitikast loobunud, mida aga pole, on tugev dollar. Kulla hinna kujundamine on aga endiselt keskpankade võimuses ja nende huvi on see hoida mingisugusel mõistlikul tasemel.