Paljude ettevõtete kasutatav Krediidiinfo
maksehäireregister ei pruugi võlgnevusi alati õigesti kajastada, kuna registri
haldajad ei kontrolli, kas häire on õige või üritab pahatahtlik kasutaja
konkurenti mustata.
Eelmise nädala lõpus ilmus ettevõtjatelt palju positiivset tagasisidet saanud Krediidiinfo maksehäireregistrisse sissekanne, mille järgi olevat logistikafirmal Smarten kaks kuni 5000kroonist liisinguvõlga, kirjutas Äripäev. Ei läinud kaua aega, kui ajalehtede veebiversioonid teatest kiirelt uudise tegid ning lugemiseks üles riputasid. Alles õhtupoole selgus, et liisinguvõla registrisse sisestanud Hansa Liising oli teinud vea ning tegelikult logistikaettevõttel võlgnevust pole.
Registrit haldav Krediidiinfo ise aga oma avaldatud infot üle ei kontrollinud. Seda pole nad kunagi teinud ning nähtavasti ka kunagi ei tee, kuna nagu seletas Krediidiinfot esindav Alar Jäger, vastutab "vastavalt maksehäireregistri asutamislepingu tingimustele sisestatavate andmete õigusese eest andmete sisestaja, kellel on ka kohustus enne andmete sisestamist andmeid kontrollida ja veenduda sisestatavate andmete korrektsuses".
Mõne ettevõtja meelest pole selline lähenemine mõttekas. "Kui ettevõte või asutus pakub mingit teatud keskkonda, milles oleva info põhjal võivad teised järeldusi teha, siis peaks asutus vastutama ka selle sisu eest," leidis Oma Ehitaja juht Kaido Fridolin. Nii võib näiteks jääda mõni firma, kes tahab oma teenust pakkuda, heast lepingust ilma, kuna tema kohta on "kogemata" valesid andmeid Krediidiinfosse pandud. "Smarteni asemel oleksin samamoodi solvunud, kui valeinfo üles läheb," lisas Fridolin.
Krediidiinfo aga leiab, et väärad andmed sisestanud ettevõtte peab sellest kohe teatama ning laskma need maha võtta.
Seotud lood
Julianus Inkasso nõukogu liikme Jaanus
Laidvee sõnul võib osa inimesi mõjutada see, et Krediidiinfosse ei saa
ajutiselt äripartnerite maksehäiretest teatada, ning tuua nad kiiremini
inkassofirma juurde.
Krediidiinfo ASi iga-aastasest
krediidipoliitika turu-uuringust selgub, et eelmise aastaga võrreldes on Eesti
ettevõtete keskmine maksetähtaeg pikenenud 4 päeva võrra 17 päevani.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.