Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
"Plaan 55 miljardi kuupmeetrise aastase läbilaskega gaasijuhe 2010. aastal valmis saada on optimistlik," vahendas Piebalgsi sõnu uudisteagentuur Bloomberg.
Peamiseks probleemiks on kerkinud Rootsi valitsus, kes võib sundida Venemaad ja Saksamaad oma plaane muutma. Rootsi võib nõuda gaasijuhtme marsruudi muutmist, kuna praeguste kavade kohaselt läbiks juhe riigi majanduspiirkonda.
Ka Balti riikidel on palutud hinnata projekti keskkonnamõjusid. Rootsi on näiteks mures, et loodav juhe võib segada kalapüügitegevust ja tekitada segadust merepõhjas, milles on hulk kahest maailmasõjast sinna jäänud miine.
"Keskkonnamõjude raport saab valmis 2007. aasta sügiseks," ütles projekti pressiesindaja Irina Vassiljeva, avaldades lootust, et juhe saadakse siiski 2010. aastaks valmis.
2006. aasta andmeid arvestades saaks 1195 kilomeetri pikkuse gaasitoru kaudu Venemaalt tarnida 62% kogu Saksamaa gaasivajadusest. Veerand kogu Euroopa tarbitavast gaasist tuleb Venemaalt.
Seotud lood
Soome keskkonnaametnike arvates võiks
rajatav Vene-Saksa gaasitrass Soome lahe põhjas minna kavandatust lõuna poolt,
Eesti majandusvööndist.
Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul
ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku
gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
Kuigi Rootsi kaalub võimalust keelata
Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine riigi majanduspiirkonda, ei pruugi see plaan
õnneks minna, kuna gaasijuhet plaanib ehitama hakata Šveitsi ettevõte.
Soome maagaasifirma Gasum ja Balti riikide
gaasiettevõtted kavatsevad koos rajada Soome lahe alla gaasijuhtme, mis võib
maksma minna umbes 100 miljonit eurot ehk 1,6 miljardit krooni.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.