Soome keskkonnaametnike arvates võiks
rajatav Vene-Saksa gaasitrass Soome lahe põhjas minna kavandatust lõuna poolt,
Eesti majandusvööndist.
Soomlased leiavad, et juhtme jaoks tehtud keskkonnamõjude hindamine ei näita selgelt, miks on valitud marsruut keskkonnale kõige ohutum, kirjutas postimees.ee.
Soome keskkonnaametnike sõnul on Soome majandusvööndis mere põhi ebatasane ja ehitamine sinna seetõttu raskendatud. Pakutud marsruudist 5-15 kilomeetrit lõuna poole, Eesti majandusvööndis, on seevastu põhi kümme meetrit sügavamal ja tasasem. Sinna trassi ehitamine oleks nende sõnul vähema keskkonnamõjuga.
Venemaa ja Saksamaa ühine kavatsetav gaasijuhe Nord Stream kulgeb 390 kilomeetrit Soome majandusvööndis.
Seotud lood
Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul
ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku
gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
Vene-Saksa gaasijuhe, mida on Saksa
ekskantsleri Gerhard Schröderi patronaaži all asunud rajama Šveitsis
registreeritud firma Nord Stream AG, ei jäta ükskõikseks ühtki kaldariiki, kõige
ägedamalt arvustavad seda Poola ja Rootsi, kirjutas Äripäev.
Peaminister Andrus Ansip tõrjus Soome
ettepanekud, mille kohaselt peaks Vene-Saksa gaasijuhe kulgema Eesti
majandusvetes.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.