Eesti juhtivate mereteadlaste hinnangul
ohustab 1200 kilomeetrit Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere põhja mereelustikku
gaasilekete ja süvendustöödest üles paiskuvate setetega.
TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken peab juhtmega seoses kõige kriitilisemaks keskkonnaohuks võimalikke gaasilekkeid, kirjutas Eesti Päevaleht Online. "Põhiliselt metaanist koosnev maagaas võib kuni 20 protsendi ulatuses sisaldada ka väävelvesinikku, mis on vees kergesti lahustuv ja väga mürgine," rääkis Elken.
TÜ mereinstituudi merebioloogia osakonna juhi Georg Martini hinnangul võib merekeskkond kannatada saada ennekõike gaasitoru merepõhja paigutamisel, sest ehituse käigus paiskuksid osa peentest setetest vees üles ja need kanduksid laiali.
Eesti majandusvetest vaid poole kilomeetri kaugusele paigutatava toru ehitamise ja toimimise mõjude kohta tahab Eesti riik alustada keskkonnamõjude uurimist ning välja töötada tegevuskava võimaliku gaasijuhtmega seotud õnnetuse korral.
Seotud lood
Rootsi välisminister Carl Bildt ei näe
Läänemere alla rajatavas Saksa-Vene gaasijuhtmes piirkonnale
julgeolekuriski.
Soome keskkonnaametnike arvates võiks
rajatav Vene-Saksa gaasitrass Soome lahe põhjas minna kavandatust lõuna poolt,
Eesti majandusvööndist.
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris
Piebalgsi sõnul võib 5 miljardi eurose (78 miljardi kroonise) Vene-Saksa
gaasijuhtme ehitus keskkonnaga seotud kaalutluste tõttu venida.
Rootsi kaitsejõudude andmeil on Vene laevad
alustanud Läänemere põhja uurimist, et teha ettevalmistustöid plaanis oleva
Läänemere gaasijuhtme ehitamiseks.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.