Alanud börsinädal peaks näitama trendi suunda

Neljapäeval tabas Tallinna börsil olevate ettevõtete aktsiatesse investeerinut nädalaid, et mitte öelda aastaid kestnud päikesepaiste järel justkui ämbritäis külma vett krae vahele. Ka reedese börsipäeva algus oli kole, kuid aktsiad said päeva peale jalad alla.

Kui suur kõikumine (eriti allapoole) jätkub ka sel nädalal, võib juhtuda, et paljud Skandinaavia väikeinvestorid, kes on Balti börsiettevõtete omanikud näiteks East Capitali Balti fondi või Danske Capital Finlandi Balti fondi kaudu, võivad soovida raha fondidest välja tõmmata. Eelmisel nädalal polnud kuuldavasti Skandinaavia investorid siin kuigi suured tegijad.

Kui fondidel eriti raha pole (peaaegu kogu fondi saabunud raha on investeeritud), on nad sunnitud aktsiaid müüma, olenemata Baltimaade tugevast majanduskasvust ja ettevõtete kasumi kasvust. Need fondid on mahult päris suured. East Capitali Balti fondi maht oli viimatise seisuga 3,3 miljardit Eesti krooni.

Kui East Capital oleks sunnitud müüma fondiosakute tagasivõtmise korral Balti aktsiad, oleks paanika siinsetel börsidel ilmselt vältimatu - ka eelmisel nädalal saabunud Poola fondide ostutahe võiks sellisel puhul vankuma lüüa.

Parimal juhul tabas börsi lihtsalt väikene tagasilöök, mis andis investoritele ehk aimu vajadusest investeeringuid hajutada. Küll aga tasub meeles pidada, et konservatiivne investor ei lähe eufoorias investorimassidega lõpuni kaasa, vaid asub varem kasumit võtma. Negatiivsel puhul on oodata tõsist tagasilööki - siis on müügiga juba kiire.

Väikeinvestorid pärast eelmise nädala musta neljapäeva paanikasse ei sattunud ning püüavad oma pikaajalistele põhimõtetele esialgu kindlaks jääda.

"Mina eufooriaga kaasa ei lähe, kavatsen oma aktsiaid hoida," teatas ASi Arco Vara tegevjuht Viljar Arakas, kes näiteks musta neljapäeva suurima langeja Tallinki aktsiate emissioonil soetas 349 aktsiat, mis oli küll poole vähem, kui mees toona soovis.

Vahetult pärast Tallinki aktsiate märkimist uskus Arakas, et spekuleerima ta börsil ei hakka ning oma sõnade kinnituseks teatas mees nüüd, et esimeste raskusilmingute peale rabelema hakkamine oleks vaid tunnistus kehvast närvisüsteemist.

Kinnisvaraärimehega on ühel meelel ka Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe: "Majanduse makronäitajaid teades arvan, et börsil kuluvad jõnksud närvikava kontrollimisel marjaks ära." Pankur aimas börsilangust ette, kuna aastaplaani täitmine jaanuaris tundus liiga ebaharilik.

Tallinki aktsiate emissioonil ostis Rehe väärtpabereid kõigi pereliikmete nimel kokku üle kahe tuhande ning oma otsust ta ei kahetse. "Loogiline, et mis üles läheb, tuleb vahepeal ka alla. Tallinki pärast ma Silja ostu arvestades ei muretse," märkis ta. Samuti peab pangajuht tähtsaks ettevõtete kvartaalsete majandustulemuste jälgimist. "Börsifirmadel läheb ju muljetavaldavalt hästi, vaadake kas või Eesti Ehitust," on Rehe optimistlik ega plaani börsil müügipoolele suunduda.

Väikeinvestor ja ASi IT Grupp juhatuse liige Esti Ehatamm-Fels rääkis jaanuari lõpus, mil Tallina börsil olid aktsiate hinnad tipus, et müüb kõik aktsiad kohe, kui need langevad rohkem kui kolm protsenti. "Paraku tuli langus nii järsku, et jõudsin müüa pärast viieprotsendist langust," tunnistas ta nüüd. Enam pole nööri mööda käival väikeinvestoril käes ühtegi aktsiat ega fondiosakut.

"Ostmisele mõtlen uuesti siis, kui olen veendunud, et põhi on käes. Langevat nuga on keeruline püüda," ütles Ehatamm-Fels ja lisas, et heas mõttes on viimasel ajal talle silma jäänud Tallinna Kaubamaja ja PTA. Samas tunnistas naine, et panustab edaspidi pigem mõnda fondi, mis ei nõua pidevat jälgimist ning on ka väiksema riskiga kui aktsiatega kauplemine.

Leidub ka selliseid investoreid, kes musta neljapäeva lausa ootasid. "Mina olen omadega kasumis. Suuremad tehingud tegin küll mõni aeg tagasi, aga loodan, et kõikumised jätkuvad," teatas Viljandi väikeinvestor Silver Lepik ning lisas, et plaanib börsi heitlikest aegadest kasu lõigata.

Tallinki analüütik Joonas Joost, kes usub, et aktsiaturg kosub paari kuu pärast, jääb oma otsustes esialgu äraootavale seisukohale. "Investeerisin aktsiatesse vaba raha, aga seda kaotada ma loomulikult ei taha," nentis kolme kohaliku ettevõtte aktsiaid omav väikeinvestor.

Neljapäevane kiire hinnalangus Tallinna börsil tekitas paljudes investorites nädala viimasel päeval peataoleku.

Turule ilmusid nii oma naha päästjad kui ka odava väljamüügi peale kohale jooksnud spekulandid ja investorid, kes lõid aktsiahinnad tugevalt kõikuma.

Väärtpaberite kõrgeima ja madalaima tehinguhinna erinevus ulatus reedel näiteks üle kümne protsendi koguni kaheteistkümnel Tallinna börsi aktsial.

Viimased kaks päeva on kaubeldud börsil meeletult tugevalt. Tehingute arv on hüpanud tuhandelt kolmele tuhandele ja käive sajalt miljonilt veerandi miljardi krooni juurde.

Suur kõikuvus ja rapsimine näitab, et investoritel puudub ühtne seisukoht, mis suunas võiks aktsiad edasi minna.

Näiteks kui reede hommikul ei tahtnud keegi mingi hinna eest aktsiaid osta, siis päeva peale jõuti suur osa väärtpaberid juba plussi osta. Võib arvata, et tegemist oli eelkõige spekulatiivsete ostjatega, keda rahuldab väike hinnatõus, et uuesti turult pageda.

Ajalugu on näidanud, et pärast esimest suuremat langust arvab alati osa investoreid, et aktsiad on nüüd odavad. Arvata võib, et erand pole praegunegi kord. Investoreid on alati juhtinud ahnus ja hirm, mis tekitab nii põhjendamatut eufooriat kui ka ka paanikat.

Odavus on aga suhteline. Väärtpaberite hinnad tunduvad madalad võrreldes ehk eelmise kolmapäeva hindadega. Finantsuudisteagentuuri Bloomberg andmeil on Tallinna börs oma 16protsendilise tõusuga aga näiteks endiselt selle aasta maailma paremuselt kümnes aktsiaturg.

Väärtpaberid on praegu igati kõrgeks hinnatud. Kes soovib ilmtingimata veel kõrgemaid hindu näha, võtab minu arvates endale suure riski.

Karoly Kirber, SEB Eesti Ühispanga maakler

Mina ennustamisega ei tegele. Teatavasti tugineb jaeinvestori käitumine emotsioonidele, mida õhutab takka ka meedia. Samas tuleks ikka vaadata numbreid ehk oodata ära ettevõtete majandustulemused ja selle põhjal otsused teha. Kaks päeva on küll jaeinvestorid müünud, kuid samas on näha, et institutsioonid teevad mõlemaid otsuseid - nii ostavad kui ka müüvad. Ettevõtete positiivsed tulemused ei saa avaldada börsile negatiivset mõju.

Erki Kert, LHV analüütik

Kõik sõltub sellest, kas suuremate investorite fondijuhid otsustavad hakata siinseid aktsiaid müüma. Kui nädala lõpp neid hirmutas ja nad on juba teeninud ka piisavalt, siis võivad hakata müüma küll. Samas, kuna reedel hinnad juba tõusid ja ettevõtete majandusnäitajad pole halvenenud, võidakse ka mitte müüa. Seni avaldatud börsifirmade neljanda kvartali tulemused on küll ootuspärased olnud. Võib öelda, et börsi lühiajalise tõusu ja languse võimalused on 50:50.

Kristjan Lepik, tarkinvestor.ee

Praegu on järgmise reede seisu üliraske prognoosida, nagu ka ilma järgmiseks reedeks. Kui relva ähvardusel ühe kolmest peaks valima, siis kõige tõenäolisem on paigalseis.

Viimased kaks börsipäeva olid äratuskellaks paljudele investoritele - hinnad saavad börsil ka langeda ning langus on enamasti kiirem kui tõus. Tallinna börs on kuue kuuga tõusnud 65%, samal ajal kui pikas perspektiivis on aktsiaturgude keskmine tootlus 12%. On üsna loogiline, et auru vahepeal välja lastakse.

Mehis Raud, Trigon Capitali portfellihaldur

Arvestades eelmise nädala kahe viimase päeva kõikumisi, oleks nädala ennustus praegu puhas spekuleerimine. Kuna reedel hinnad taastusid, usun selle nädala esimesel poolel pigem ostuhuvi jätkumist. Samas, välismaised fondiinvestorid võivad Eestis positsioone vähendama hakata küll, kui oleme tagasi tõusuteel. Järsk langus näitas, kui haavatav on siinne turg. Arvan, et nädala teises pooles on aktsiate hinnad kas samal või veidi madalamal tasemel.

Rainer Änilane, Sampo Panga analüütik

Usun, et sel reedel on turu hinnatase pigem sama mis eelmisel või isegi allpool. Neljapäevane ja reedehommikune käitumine börsil tegi jaeinvestorid ettevaatlikuks ning seoses sellega näen jaeinvestorite lahkumist turult. Kõige enam saab aktsiate hindu muuta siiski suurinvestorite käitumine. Kokkuvõttes on endiselt tegemist turu korrektsiooni, mitte krahhiga. Eestis on küll jätkuvalt majanduskasv, kuid aktsiate hinnad ja tasemed läksid lihtsalt eest ära.

Peeter Koppel, Suprema analüütik

Väga raske on öelda, milline seis valitseb turul nädala lõpul. Langus ei ole hetkekõikumiste puhul olnud piisav. Lisaks kipub järskudel langustel olema teine laine. Info sellest, et turul on midagi toimumas, jõuab välismaiste fondiinvestoriteni siis, kui nad avastavad muutuse fondiosaku puhasväärtuses. Ma ei imestaks, kui ka välisfondid oleks vähemalt likviidsetes aktsiates müügipoolel. Pikema trendi muutuseks annab aluse alles ettevõtete tulemuste halvenemine.

Sander Danil, Hansabank Marketsi analüütik

Järsk kõikumine on kergelt hirmuäratav, see paneb kõhklema, kas börs suudab kohe taastuda. Usun, et reedese tõusu näol on pigem tegemist ajutise tagasipõrkega. Kui närvilisus ja suur kõikumine jätkuvad ka selle nädala esimeses pooles, keeravad hinnad suuna uuesti alla. Ühe suure nõksuga alla asi kindlasti ei piirdu. Kas ta võtab nüüd pikema trendi alla või toimub korrektsioon astmetena, on iseküsimus. Räiget allatrendi ma ei näe, aga korrektsiooni eeldaks.