Ärimehed Hubert Hirv ja Pavel Gammer
juhivad viimaste aastate jooksul ajalehtede vastu esitatud hagide ja kaebuste
edetabelit.
Hubert Hirv ja Pavel Gammer on viimaste aastate jooksul Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Äripäeva kaebuste ja kohtuhagidega üle külvanud, kirjutas Äripäev.
Hirv ja Gammer on ajalehtede peale kaevanud nii Pressinõukogusse kui ka esitanud kohtu kaudu miljonitesse kroonidesse ulatuva kahjunõudega hagisid. Mehi esindab nendes protsessides Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava poeg, vandeadvokaadi abi Viktor Särgava, kelle sõnul on kolm hagi juba lõpetatud kohtuvälise kokkuleppega ning praegu on menetluses veel üheksa kohtuasja. "Hagide põhjuseks on pooltel juhtudel isikute au teotamine, kuna neid on põhjendamatult seostatud allilmaga, ja teistel juhtudel on ebaõigete faktiandmete esitamine Hirve ja Gammeri ja nendele kuuluvate äriühingute samastamises, mis ei ole juriidiliselt korrektne," ütles Särgava.
Küsimuse, mis põhjusel on teda juba aastaid allilmaga seostatud, peaks Hirve sõnul esitama hoopis meediale. "Kust mina seda tean? Teie müüte lehte ja teil on vaja selliseid teravaid artikleid välja mõelda."
Hirve ja Gammeri väidetavad seosed allilmaga sattusid meedia huviorbiiti juba kümme aastat tagasi. Esimene kaebus meedia vastu esitati aga alles 2004. aastal, enamik neist jääb 2006. aastasse. Särgava sõnul ei tähenda see viivitus, et varasemates artiklitega kõik korras oleks olnud. "Kui ajaleht avaldab näiteks väite, et kassid lendavad, ja keegi ei vaidlusta seda, ega see ei muutu veel tõeks."
Küsimusele, miks ärimehed otsustasid just nüüd hakata meediat süstemaatiliselt kohtusse kaebama, vastas Hirv, et avaldatud artiklid sisaldavad ohtralt lausvalesid, mille tõttu on tema kui ärimehe nimi rikutud ning see raskendab Eestis äri ajamist. "Minu eesmärk on ajakirjanikele läbi kohtu koht kätte näidata, et see ei ole õiglane," rääkis Hirv otsuse tagamaadest.
Meediaekspert Tarmu Tammerki hinnangul võib siin tegemist olla tendentsiga, kus eesmärgiga meedia teravdatud huvi enda pealt eemale lükata otsitakse artiklitest välja kas või teisejärgulised detailivead ja kaevatakse nende eest ajalehed kohtusse. "Soovitakse saavutada kohtus võit ning loodetakse, et meedia ei julgegi enam neid ettevõtjaid tulevikus puudutada."
Ajaleheartiklid, mis ärritasid Hirve ja Gammerit
19.11.04 artikkel "Politsei otsib äripartner Hubert Hirve"
Hirve kaebus Pressinõukogule Eesti Päevalehe vastu, Hirve ja Gammeri eraldi hagid kohtusse
05.04.2006 artikkel "Õllerestoran jätkab vaatamata trahvidele terrassi ehitamist"
Hirve hagi Eesti Päevalehe vastu
10.08.06 artikkel "Vanaisa minevik jättis kodakondsuseta"
Gammeri hagi Eesti Ekspressi vastu
28.09.06 artikkel "Allilm maksis üle; Magus kinnistu napsati ära"
Hirve ja Gammeri eraldi hagid kohtusse ja eraldi kaebused Pressinõukogusse Äripäeva vastu
30.11.2006 artikkel "Hubert Hirv maadleb rahapesu uurijatega"
Hirve ja Gammeri eraldi hagid Eesti Ekspressi vastu
16.01.2007 artikkel "Hirv ja Gammer teenivad kinnistuga ligi 20 miljonit"
Hirve ja Gammeri ühine hagi Äripäeva vastu
Seotud lood
Keskkriminaalpolitsei pidas sel nädalal kinni tuntud ärimehed ning veel ligi 10 nendega seotud inimest. ERRi uudisteportaali andmeil on tegemist MiniCreditiga seotud Hubert Hirve ja Pavel Gammeriga.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.