Putin on jaganud oligarhid mustadeks ja valgeteks

Putin näitab, kes on riigis tegelik peremees, kirjutab Äripäev.

President Boriss Jeltsini ajal hämarates erastamistehingutes rikkaks saanud oligarhid muutsid oma rikkuse poliitiliseks võimuks. Nende raha etendas otsustavat osa Jeltsini tagasivalimisel 1996. aastal ning Putini esmavalimisel.

Nüüd on olukord muutunud. 1990. aastate oligarhid on loobunud poliitikast ja neist on saanud üksnes ärimehed. President Putin on loonud uue, tšekistidest oligarhia, iseloomustab Venemaa uut majanduse ja poliitika lõimumist endine asepeaminister Boriss Nemtsov. Ta on paigutanud oma usaldusmehed riiklikus energiasektoris ja teistes strateegilistes valdkondades võtmepositsioonile.

Hiljutisel suurel pressikonverentsil ütles Putin rahvale, et tal pole vaja oma järglast nimetada, sest see valitakse demokraatlikult. Kahjuks ei ole see tõsi. Kui enne tehti Venemaal president oligarhide rahaga, siis nüüd tagavad Putinile meelepärase kandidaadi võidu tema loodud võimustruktuur ja selle vahendid. Kindlasti aitavad kaasa ka lojaalsed oligarhid, aga nad ei määra enam mängureegleid.

Õigupoolest on Putin oligarhidega üsna hästi läbi saanud, kui mõnede "perekonna" liikmetega arveteõiendamine välja arvata. Oligarhide vanast kaardiväest oli Kremlis Putiniga kohtumas Oleg Deripaska, Vladimir Potanin, Mihhail Fridman jt.

Putiniga kohtunute seas oli enamik Venemaa rikaste pingeritta kuluvaid oligarhe, kellest on saanud suurärimehed oma valdkonnas.

Kohal oli ajakirja Finans andmeil Venemaa rikkaimaks tõusnud Oleg Deripaska, kelle vara hinnatakse nüüd 21,2 miljardile dollarile. Deripaska möödus aastaid Venemaa rikkaimate edetabelit juhtinud Roman Abramovitšist, kellelt ta oli 2003. a ära ostnud alumiiniumikontserni Rusal. Peale selle on tema käes enamusaktsiapakk autotootjas GAZ, kindlustusfirmas Ingosstrahh ja lennukitootjas Aviacor.

Abramovitš müüs 2005. a oma osaluse ka Sibneftis ja on keskendunud teraseärile.

Deripaska on Rusali ühendamas oligarh Viktor Vekselbergile kuuluva Sualiga ja Glencore'i alumiiniumiüksusega. ELi konkurentsiamet andis 1. veebruaril ühinemiseks loa. Sel moel tekib maailma suurim alumiiniumitootja, kus Deripaskale kuulub 66% aktsiatest. Et firma saab väga tugeva positsiooni ka maailmaturul, on Putin seda tehingut toetanud. Rikaste esikümmet lõpetav Vekselberg on veel suurosanik naftafirmas TNK-BP ja ta on alati püüdnud Kremlile lojaalne olla.

Oligarhidest kõrgeimal riiklikul ametikohal, Jeltsini ajal esimese asepeaministri ametis olnud Vladimir Potanin on aastaga kahekordistanud oma varanduse ja on rikkaimate seas tõusnud koos äripartner Mihhail Prohhoroviga 3.-4. kohale. Nende vara aluseks on osalused Norilsk Nickelis, mis on maailma suurim pallaadiumi ja plaatina tootja, ning Polyos Goldis. Möödunud kuu lõpul tegid nad otsuse, et lahutavad oma ärid.

"Perekonda" kuulunud oligarhidest õiendas president Putin arved nendega, kes sekkusid poliitikasse või polnud nõus tagasi riigile loovutama strateegiliste majandusharude ettevõtteid või meediafirmasid. Tuntumad neist on Mihhail Hodorkovski, Boriss Berezovski ja Vladimir Gussinki.

Naftafirma Jukos endine suuromanik Mihhail Hodorkovski, kes kannab kaheksa-aastast vanglakaristust, sai eelmisel nädalal uued rahapesusüüdistused, mis võivad tema vanglakaristust pikendada 15 aasta võrra.