Majandus- ja kommunkatsiooniminister Edgar
Savisaare tänasel kohtumisel Leedu peaminister Gediminas Kirkilasega olid kõne
all energeetikaküsimused, Rail Baltica ja tööjõu probleemid.
Leedu on tööjõu väljavoolu probleemi lahendamiseks alustanud avaliku sektori palkade hoogsat tõstmist, teatas majandus - ja kommunikatsiooniministeerium.
Kõne all oli ka tööjõu rändega seotud probleemid, mis Leedus on kujunenud veelgi teravamaks probleemiks kui Eestis. Peaminister Kirkilase sõnul on Leedust välismaale tööle suundunud 400 kuni 500 tuhat tööjõulist inimest. Leedu peaministri sõnul on massilise tööemigratsiooni põhjused majanduslikud ja neile tuleb leida ka majanduslik lahendus, makstes oma inimestele suuremat palka. Sel eesmärgil tõsteti Leedu avalikus sektoris hiljuti palku, mille tulemausena suurenes inimeste nominaalsissetulek 27% võrra. Kirkilase kinnitusel kavatsetakse palkade radikaalset tõstmist, ja seda eriti õpetajate ja arstide puhul, kindlasti jätkata.
Ignalina uuest tuumaelektrijaamast rääkides nõustus peaminister Kirkilas Eesti seisukohaga, et Leedus ettevalmistatav tuumaelektrijaama puudutav seadus ei peaks fikseerima tuumaprojektis osalevate riikide osaluse suurust. Lähtuda tuleks selles osas Balti riikide peaministrite vahelisest Trakais sõlmitud kokkuleppest. Minister Savisaar avaldas ka valmisolekut osaleda Eesti ja Soome vahelise merekaabli rajamise kogemusele toetudes Leedu ja Poola vahelised energiasilla loomises. Samuti pidasid ministrid vajalikuks tihendada koostööd Balti riikide energiafirmade vahel.
Rail Baltica projekti puhul olid nii Savisaar kui ka Kirkilas ühel meelel selles, et kolme Balti riiki ning plaani järgi ka Poolat ja Soomet hõlmava raudteeprojekti elluviimist tuleks kiirendada. Savisaar tutvustas Kirkilasele Rail Baltic trassivaliku erinevaid variante Eesti territooriumil.
Seotud lood
Neli viiendikku Leedu elanikest ei kasuta
internetti arvete tasumiseks ega kaupade ostmiseks, selgus uuringufirma RAIT
veebruaris korraldatud küsitluse tulemustest.
Võõrsil töötavad Leedu elanikud saadavad
kodumaale umbes 1,2 miljardit litti (5 miljardit Eesti krooni) aastas.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.