Pliinid-pelmeenid ja pesni-pljaski

Meie enda pealinna raekojaplatsil on küll Vene restoran olemas, pliinid-pelmeenid ja pesni-pljaski ning tegelikult meeldib see meile väga: Troika on aastaid olnud menukas söögi-joogi ja pidukoht.

Vene kultuur on meile lähedane, tahame seda tunnistada või mitte. Seda kinnitab kas või asjaolu, et tantsu-laulukavaga õhtutel on meie Vene restoranide lauad mitu nädalat ette kinni pandud.

Pealinnas Tallinnas on sellised kohti kolm, kus õhtuti elavas esituses Vene rahvamuusikat näeb-kuuleb: juba nimetatud Troika, siis veel Klafira ja Nevski (Nevskij) restoran St. Petersbourgi hotellis. Tartus lisaks veel Rasputin.

Kõige hoogsam, kõige lustakam ja pikem programm on Klafiras. Kolm muusikut - mees kitarriga, naine akordioniga ja lauljanna - esinevad vaheldumisi tantsijatega, kelleks on kaks neidu ja noormees.

Kahe tunni jooksul liiguvad lauljad ja tantsijad saalist saali ja nii saavad kõik külalised programmist osa. Nagu ikka on kavas nii nukraid laule, mille saatel hea muresid viinasse uputada, aga ka hoogsaid - ehh, las käia, sõbrad!

Sünnipäevalastele lauldakse nii "Mnogo stšastje" kui ka krokodill Gena laulukest: "K soželenju den roždenja tolko raz v godu". Lõpuks viiakse veel ka mõned külalised tantsupõrandale ja tuju on rohkem kui lõbus. "Nii hea on olla, et nutt tuleb peale," kuulsin viinast, muusikast ja kenadest tütarlastest vaimustunud noormehe kommentaari.

Troika programm on ülesehituselt põhimõtteliselt samasugune: vaheldumisi esinevad muusikud ja tantsutüdrukud.

Esinejad on igati tasemel, tantsud hoogsad, aga kuna restoran ja trahter on mõlemad väga menukad ja ka päris suured, siis võib üksiku esineja hääl mõnikord pikkade laudkondade pidusuminasse kaduda ja need, kes tahaksid rohkem laulust kui naabrite lõbusast meeleolust osa saada, lihtsalt alati hästi ei kuule.

Laudade vahel keerutavad tantsutüdrukud ei jää küll kunagi tähelepanuta, vastupidi, neile elatakse erilise hooga kaasa.

Aga nende kava on suhteliselt lühike, mõned tantsud ja läinud nad ongi.

Igatahes tuleks programmihuvilistele kasuks, kui nad uuriksid eelnevalt oma laua asukohta saalis, kindlasti on pikema etteplaneerimisega võimalik saada suuremat elamust pakkuva koha.

Nevskis esinevad kaks eakamat bajanisti, kes ka laulavad. Kava on soliidsele hotellirestoranile sobivalt vaoshoitum, kuid muusikud on tõelised profid, kes mängivad mõnuga, kava vaheldusrikas ja kaasakiskuv.

Meeleolu on romantiline, justkui Vene külatänaval, kus kaks meest väravaesisel pingil enda ja teiste mõnuks muusikat teevad. Ja külarahvas poolihääli kaasa laulab - ülimalt soliidne Soome härrasmeeste laudkond oskas paarile loole vaikselt kaasa laulda ja see oli vägagi südamlik.

Ka Nevskis võiks oma laua asukoha eelnevalt järele uurida, sest tagumisse saali muusikud eriti hästi ei kosta.