Maksuamet keskendub taas arvevabrikutele

Kokku pani maksuamet mullu seisma seitse arvevabrikut. Neist suurim ja uhkeim oli tartlaste oma, ametlikult loeb maksuamet selle käibeks 250 miljonit krooni.

Käibemaksu pettustele ja ka n-ö musta sularaha tekitamisele spetsialiseerunud arvevabriku teeneid kasutas maksuameti hinnangul enam kui pool tuhat ettevõtet.

Arvevabrikute skeemi iseloomustas Kuus lühidalt: easey money (kergelt tulnud raha). Seetõttu ei loo maksuamet endale illusioone – ilmselt tegutseb veel mitmeid niisuguseid avastamata «vabrikuid».

Pettus ise põhineb tavaliselt fiktiivsetel arvetel, mille esitamisel maksuametile saab käibemaksu võrra kroone sisse kasseerida, sest tootmissisendid on meil käibemaksuvabad.

Samas märkis Kuus, et üha sagedamini jõuavad uurijad lisaks tankistide vahelevõtmisele petuskeemide tegelike kasusaajateni. Neid tabades on aga lootus kätte saada peaaegu kogu riisutud summa.

Süüdlaste kohtu ette saatmine ja tõendite rittaseadmine nõuab Kuusi sõnul siiski tublisti aega ja vaeva. «Petuskeemid on aetud pikaks ja keeruliseks, aga meie asi ongi need läbi hammustada,» märkis ta.