Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Lõuna
talitus on praeguseks tuvastanud 19 ettevõtet, kes on arvevabriku fiktiivsete
arvete alusel maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades jätnud tasumata üle
poole miljoni krooni ulatuses makse.
Nendest viieteistkümne kriminaalmenetlused lõpetas prokuratuur oportuniteedi põhimõttel, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur. Äriühingud hüvitasid riigile tekitatud kahju ligi 15,6 miljonit krooni ning tasusid täiendavate kohustustena üle 3,5 miljoni krooni.
Tartus 2005 - 2006. aastal tegutsenud ning kahtlustuse kohaselt erinevatel juriidilistel isikutel üle 100 miljoni krooni ulatuses riigimaksude mittetasumisele kaasa aidanud nn arvevabriku tegevuse uurimisel on käesolevaks hetkeks süüdi mõistetud kaks arvevabriku töötajat, lahenduse on leidnud arvevabriku teenuseid kasutanud 19 äriühingu maksupettuse kriminaalasjad.
Kohtulahendi kokkuleppemenetluses on saanud 4 äriühingut ja nende juhid.
21. septembril mõistis Tartu Maakohus kokkuleppemenetluses süüdi ka esimesed nn arvevabriku töötajad, kes organiseerisid riiulifirmade asutamist ning vahendasid fiktiivseid arveid tegutsevatele äriühingutele.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kaire Hänilene sõnul on seni saanud lõpliku lahendi kriminaalasjad, kus kahtlustatavad oma süüd tunnistasid, aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele ning nõustusid hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, mida arvestati ka karistust kergendavate asjaoludena.
Kriminaalasjast on eraldatud materjalid väärteomenetluseks 320 juriidilise isiku suhtes, kes kasutasid fiktiivseid dokumente 500 000.- kroonist väiksemate maksusummade tasumata jätmiseks.
Kriminaalmenetlus nn arvevabriku ülejäänud töötajate kui ka fiktiivsete arvete kasutajate osas jätkub.
Seotud lood
Maksuameti uurimisosakonna juht Rain Kuus
peab mulluseks suurimaks töövõiduks arvevabrikute paljastamist, samale
ülesandele keskenduvad ameti helgemad pead ka tänavu, kirjutas postimees.ee.
Maksu- ja tolliamet peatas tänavu kevadel
töö arvevabrikus, mis tegeles suurte ehitusmaterjalide edasimüüjate
kassatšekkide võltsimisega.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.