Aga sotsiaalne liitumistasu?

Rae vald on jõudnud faasi, kus üha rohkem arendusi valmib ja õnnelikud uue kodu soetajad on kolinud või kolimas sisse. Suurele rõõmule oma uue maja või korteri üle järgneb külm dušš - lapsele pole lasteaiakohta, või, elades mõni kilomeeter Tallinna kesklinnast, ei pääse koju, sest puudub ühistransport. Negatiivsed emotsioonid vajavad väljaelamist ja seaduseandja on andnud ka objekti, millele oma viha valada. Selleks on kohaliku omavalitsus.

Kohalikul omavalitsusel on loomulikult heameel, kui tema haldusterritoorium areneb, lisandub töökohti ja ilusaid elupiirkondi. Paraku asendub kohaliku omavalitsuse heameel kurbuse ja jõuetu vihaga, kui siia kolinud küsivad õigustatult sotsiaalse infrastruktuuri teenuseid, mida kohalik omavalitsus peab, aga ei suuda pakkuda.

Riik on reguleerinud mõned teenused vägagi pedantselt, nt elekter, vesi ja kanalisatsioon, side. Nende teenuste tarbimisele eelneb liitumine. Seadus sätestab, et liitumine tehakse tarbija kulul ja selle kulu katteks tasutavat raha nimetatakse liitumistasuks. Seega on liitumistasu seotud konkreetse isikuga ja arvutatav. Sama lähenemine puudub muu infrastruktuuri, nt uute rajoonide teede, parkide, mänguväljakute jms rajamisel. Samas seab kohalik omavalitsus arendajale tingimusi nimetatud objektide planeerimiseks ja ka väljaehitamiseks. Seega on siingi liitumistasu põhimõte kaasatud, samas ei liitu konkreetse krundi, maja, korteri ostja personaalselt, vaid need kulutused on arvestatud ostuhinda ja seega kannab infrastruktuuri kasutaja.

Kas lasteaeda, perearstipunkti või kooli saab vaadelda kui infrastruktuuri? Jah, kindlasti saab. Järgneb küsimus: miks siis ei kohaldata nendega liitumise põhimõtteid? Mis annab õiguse uuselanikel ette kujutada, et kohalik omavalitsus peab neile tagama nt lasteaiakohad? Mille arvel? Kui uuselanik tuleb valda elama, registreerib end, siis tema maksuraha hakkab parimal juhul laekuma järgmisest kalendriaastast. Mille eest peaks siis kohalik omavalitsus lasteaia rajama, seniste maksumaksjate arvel? Vist pole õiglane.

Ilmselt on aeg hakata mõttemalle murdma. Üks võimalus on tõepoolest nn sotsiaalne liitumistasu, mis arvestaks tekkivat survet sotsiaalobjektidele.

On üks erinevus võrreldes nt teedega - uusarenduse teid kasutavad kõik, kuid lasteaeda kindlasti mitte. Samas pole laste arv ka prognoositav. Seega tuleb selle maksu arvutamine siduda valla üldplaneeringuga, keskmise leibkonna suurusega ja kindlasti ka ehitushinna muutumise koefitsientidega. Kohaldada tuleb seda tasu arendajale. Ja tasuda tuleb kindlasti enne, kui reaalne ehitus algab. Seega on lahendus, mis peaks olema õiglane kõigi suhtes, olemas. Paraku puudub täna õiguslik alus selle lahenduse juurutamiseks. Täna saab vaid kokku leppida, kuid arendajat kohustada pole võimalik. Rae vallas on juba arendajaid, kes niisuguseid kokkuleppeid sõlmivad, sest nad saavad aru, et ilma lasteaiata on nende müüdav elukeskkond poolik.

On võimalus, et 1) riik aitab oma rahakotist rajada lasteaedu. Puudus: kuidas tehakse valim ja seatakse järjekord abivajajatest. Ilmselt avaldab siin mõju koalitsiooni kattuvus riigi ja kohalikul tasandil ehk poliitika.

2) Riik kirjutaks õigusaktidesse sotsiaalse liitumistasu kehtestamist võimaldava sätte ja annaks ette ka võimaliku arvutuspõhimõtte. Sellisel juhul pole tasu kujunemine enam anonüümne ega saa maksumaksja rahaga ilustada poliitilisi loosungeid.

Autor: Raivo Uukkivi