Ehitajate aktsiad pole enam ahvatlevad

Tallinna börsi hiljutisi arenguid vaadates ei soovita siitkandi aktsiaid küll ostma tormata, kuna nagu ka tõus, on langus börsil isetoituv protsess. Seega ei kipuks ma veel Merko Ehituse ega Eesti Ehituse aktsiat ostma, pigem võiks oodata ja vaadata, kuniks suurem hinnasula börsil läbi saab.

Meie ehitusettevõtetel pole midagi viga, tunduvad mõistlikult majandatud. Kuid kohati on side aktsiate hinnaliikumise ja ettevõtte arengu vahel vaevumärgatav.

Erinevalt Eesti Ehitusest on Merko Ehituse aktsial pikk börsiajalugu. Fondiemissioonidega korrigeeritult maksis aktsia 22. juulil 1997 19,67 krooni. Aktsia hind jõudis enne 1997. aasta börsikrahhi kerkida 22 krooni lähistele. Aasta pärast maksis aktsia 13,5 krooni. Börsikrahhi järel kestis mõnda aega (oktoober 1998 - veebruari teine pool 1999) vaikne paigaltammumine, mil aktsia hinnaks oli 4,5-5,5 krooni. Sel ajal valitses börsil totaalne vaikelu. Ajakiri Investor & Ettevõtja sai teha haruldase intervjuu Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annusega, kelle sõnul on ettevõtte pangakontodel olnud ajuti rohkem raha, kui oli kogu Merko Ehituse turuväärtus börsil. Jutt käib ilmselt samast ajast: Merko aktsia hinna/kasumi (ehk P/E) suhteks oli siis kõigest kolm.

Sealt aga sai alguse peadpööritav tõus. Tänavu 12. veebruaril maksis aktsia 383,34 krooni ning hinna/kasumi suhe oli 14,2. Seega hinnatakse nüüd igat kasumikrooni, mille ettevõte on jooksva 12 kuu avaldatud tulemuste põhjal teeninud, umbes kolm korda kõrgemalt, aktsiat aga suisa 84 korda kõrgemalt kui madalaimal tasemel. Seega - tasub osta, kui valitseb pessimism, mida meil aga vaatamata väiksele võbisemisele siiski veel märgata pole.

Kui börsil valitsevad langusmeeleolud kõrvale jätta, siis ega ka ehituses ja kinnisvaraäris pole olukord pilvitu. Ehitusfirmad hoiatasid juba mõnda aega tagasi, et ehitajate leidmine on Eestis ja Lätis seniste palkade juures problemaatiline, samuti on probleeme ehitusmaterjalide kättesaadavusega.

Ka tulude poolel on ohumärke. Ehitajad ja arendajad vaatasid pikemat aega pealt, kuidas spekulandid teenisid kortereid broneerides ja nendega hangeldades kopsaka vaheltkasu. Et raha mitte niisama võõrastele jätta, muutus ajapikku korterite müügipoliitika. Kui varem müüdi projekt juba suuresti enne kopa maasse löömist (broneeringute näol), siis katkematu kinnisvara hinnatõusu valguses otsustasid arendajad võtta suurema riski, ehitada hooned valmis ning alustada müüki võimalikus hilises ehitusfaasis - lootes nii pea kogu korteri järelturu lõpphinna pirukast endale saada. Ent kui müügil tekivad tõrked, on kulud tehtud, tulusid aga pole. Suurim oht on siin pankade laenupoliitika võimalik karmistumine, mis võib nõudlust vähendada.