Ehituse hind läheb aina soolasemaks

"Kui eelmisel aastal tõusid hinnad 10-14%, siis sel aastal prognoosime hinnatõusu kuni suveni 10-12% ja seejärel tuleb veel umbes viieprotsendiline tõus," lubab ASi Decora müügijuht Enno Tubli.

Ka ASi K-Rautakesko ostudirektor Taavo Tiits kinnitab, et üldehitusmaterjalide hinnad tõusid eelmisel aastal olenevalt materjalist 5 kuni 20% ning sama suurt tõusu on oodata ka sel aastal. Hinnad ei muutu kohe aasta alguses, vaid eri tootjatel eri ajal, märgib Tiits.

"Kuna nõudlus ületab pakkumise ja tehased ei suuda piisavalt toota, tuleb paljusid ehitusmaterjale pikalt ette tellida ja ka siis ei jõua need alati lubatud tähtajaks kohale," lisab ASi Decora juht Andrus Allik. "Kauba kohaletoomine ei veni, lihtsalt tarned venivad." Vahel hilineb Alliku teatel ummikute tõttu ka tellitud transport.

Ka Tiits tõdeb, et mõne üldehitusmaterjali tarneajad on paar nädalat pikemad kui mõne aasta eest. "Kuid see puudutab eelkõige ettetellitavaid ja eritellimusel valmistatavaid tooteid, laokaupade ja standardtoodete osas on olukord parem." Enno Tubli sõnul on kõige pikemad tarned ehitusplokkidele, mille ooteaeg on kuni 2 kuud. Kehvad lood on ka puitlaastplaadiga, mille tarneaugud on kohati kuni 3 nädalat.

"Mida toob lähenev kevad ja suvine hooaeg, on raske ette arvata, aga olulist paranemist kindlasti ei tule," sõnab Allik. "Arvan, et nõudlus suureneb veelgi. Fiboplokitehas püüab lahendada olukorda jagamisega, lähtudes põhimõttest "kõigile natukene", " sõnab Tubli. "Alles 2009. aastal jõuavad paljude toodete tootmisvõimsused nõudlusele järele," lisab Allik.

Tiits on optimistlikum: "Arvan, et tänavu olukord kindlasti paraneb, sest mullustest kogemustest on õppinud nii tootjad, kaupmehed kui ka ehitajad.

Tegelikult ei ole ju olukord ehitusmaterjalide varustamisega kindlasti veel hull ning ükski maja ehitamata ei jää."

"Kui meie maja ehitama hakkasime, ei osanud ma ettegi kujutada, et ehitamine võib jääda venima ühe materjali puudumise tõttu. Just sellist asja pidime paraku mitu korda kogema," räägib majaomanik Katrin Kask.

"Küll ootasime ehitusplokke, küll lae- ja põrandamaterjale. Eriti ajas närvi, et kauplusse lubati kohe-kohe saabuvat just soovitud parkett, kuid iga kord, kui kaup pärale jõudis, vabandati: kahjuks seda parketti seekord koormas ei olnud. Kulus terve kuu, kuni materjali kätte saime, aga ega majja ju sisse kolida saa, kui põrand tegemata on. Nii jõudiski meil üürikorterist väljakolimise tähtaeg just siis kätte, kui saime alumisel korrusel napilt kaks tuba valmis ning võisime majja sisse kolida.

Juba sees elades sai vaikselt edasi ehitatud, kuid teine korrus on siiamaani tegemata. Samas võib esimesel korrusel juba märgata ehituspraaki ning nii on karta, et enne kui saame teise korruse valmis, tuleb hakata esimesel korrusel uuesti remonti tegema."

Ehitusmaterjalitööstusele oli eelmine aasta tormiline nagu selle eelkäijagi.

See tähendab, et kasv oli oodatust tunduvalt suurem ja tõi kaasa uued probleemid: aktiivse turunduse asemel tuleb kõik jõud fokuseerida ressursside hankimisele.

Puudus on toormest, tööjõust ja tootmisvõimsusest. Pole ka ime, sest 2005. aastal ja mullu müüdi ehitusmaterjali eelnevatest perioodidest 30% enam.

Siiski tuleb ehitusmaterjale ja -tooteid pigem pikas järjekorras oodata, kui et neid lihtsalt hankida saaks, ja on tooteid, mille suhtes on raske ka tulevikus midagi head ennustada. Nii nagu juba mitu aastat, tekitab suurimaid küsimusi eelkõige killustik, ka liivaga seonduvad probleemid jätkuvad nii sel kui ka järgmisel aastal.

Maavaradega seoses varitseb praegu reaalne oht, et üks meie seinamaterjalitootja peab tootmise seiskama. Põhjus on sama: potentsiaalselt on kaevandatavat materjali küllaga, kuid edasiminekut on ülimalt lihtne blokeerida ja võimuesindajaid lahendused ei huvita. Tulemusena võivad senised seinamaterjalide järjekorrad suvel oluliselt pikeneda vaatamata sellele, et tootmisvõimsust on piisavalt. Mis veel halvem: pole teada, millal selline olukord lõpeb.

Siiski on alust prognoosida teiste materjaligruppidenõudluse ja pakkumise tasakaalustumist. Näiteks ehkki betoonelementide järjekorrad võivad praegu ulatuda mitme nädalani, võivad need asjatundjate hinnangul sügiseks kaduda. Nimelt kasvas ASi Pärnu Betoonimeistrid võimsus mullu 50 000 m2 seinaelementide võrra, suvel käivitub ASi E-Betoonelement uus tsehh ning sügisel valmib ASi Muuga Betoonelement tehas. Sellega koos kasvab tootmisvõimsus sedavõrd oluliselt, et turunõudlus peaks kaetud saama ja ülegi jääma.

Lisaks peab arvestama, et alanud aasta mahust umbes 90 000 m2 seinaelemente annab Jõhvi vangla, mille valmides vabaneb suvel jällegi arvestatav kogus tootmisvõimsust.

Kokku võib arvestada, et praeguse aastaga lisandub turule umbes 80% tootmisvõimsust, millest osa turu väiksust arvestades kindlasti üle jääb.

Niisiis saab tootja turust lähiajal jällegi tarnija turg. Uute võimsuste kasutamist pärsib ainult tööjõu- ja toorainenappus. Kindel on seegi, et ehitusmaterjalide hinnad kerkivad. Kaevandamistasu 50%-line tõus puudutab kõiki mineraalsel toormel põhinevaid materjale. Eelmisel aastal lubatud suur tõus jäi küll oluliselt väiksemaks, kuid vaid seetõttu, et osa tõusust jäi 2007. aastasse.

Sarnaselt ehitustöödega mängib tööstuseski olulist rolli palgatõus. 2007. aasta hinnatõus peaks tulema suurem kui möödunud aastal. Selle peasüüdlaseks võib pidada probleeme maavaradega, mistõttu defitsiit jätkub.