Lisaks tutvustati ka Euroopa Liidu 2006. aasta innovatsiooni edetabelit. Kahe aasta tagused andmed näitavad, et Eesti ettevõtted teevad 73% oma kulutustest just seadmetele ning vaid ülejäänud 27% kulutatakse uurimis-arendusetööle ja teadmiste täiendamisele.
Tuleviku-uuringute instituudi direktori ja arengufondi nõukogu aseesimehe Erik Tergi sõnul on innovatiivsuse halb olukord Eestis tingitud just ettevõtjate suhtumisest. "Kõige suurem uuenemist takistav tegur ongi tõsiasi, et 54% ettevõtjatest leiab, et polegi vaja midagi uuendada." Lisaks sellele tuuakse ettekäändeks ka rahapuudus.
Euroopa innovatsiooniedetabelis jääb Eesti allapoole keskmist. "Eesti koht on küll rahuldav, kuid arengutempo on väga madal," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Lauri Tammiste. "Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti tammuma jäänud."
Euroopa Komisjon koostab igal aastal Euroopa innovatsiooniedetabelit.
Selle edetabeli järgi on Euroopa keskmine innovatsiooniindeks 0,40. Eestil on see indeks 0,34. Globaalsel skaalal edestame me siiski Lätit ja Leedut, kuid oleme üle kahe korra maas edetabelit juhtivast Soomest. Marika Priske majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist peab ohtlikuks majanduse liiga head arengut. "Sisenõudlus on nii kõrge, et ekspordiks ei ole mingit tungi ja ettevõttesisene uuendus hakkabki känguma."
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.