Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul on
eeldused digitaalsele teleringhäälingule üleminemiseks Eestis juriidiliselt ja
tehnoloogiliselt praeguseks ette valmistatud. Üleminek võiks tema hinnangul
toimuda ka varem kui 2012. aastal.
“Seadusandlus on selleks valmis, samuti on Eestis peatselt olemas mitu digitaaltelevisiooni levivõrku,” kinnitas minister Palmaru. Nüüd on ministri sõnul vaja lahendada veel viimane küsimus, kui palju digitaaltelekanaleid on Eesti inimestel peatselt võimalik vaadata, teatas kultuuriministeerium.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi sõnul on tehniliselt võimalik käivitada mõne aja pärast kuni viis telekanalit, mis oleks vaatajaile tasuta kättesaadavad. “Praeguseks ei ole veel otsustatud, mitme telekanali jaoks esimesed load välja antakse,” ütles Sookruus ja lisas, et see sõltub osaliselt ka ringhäälinguorganisatsioonide valmisolekust ja võimest digitaalteleprogramme toota ja edastada. "Loomulikult seab siin omad raamid Eesti suurus, täpsemini meie turu ja seega ka majanduslike võimaluste piiratus,” märkis Peeter Sookruus.
Eesti Televisiooni esimene digitaalselt edastatav kanal peaks käivituma järgmisel aastal. Eratelekanalite juhtide sõnul on nad mõne aja pärast valmis hakkama edastama digitaalsel kujul oma praegu analooglevis nähtavat teleprogrammi, täiesti uute kanalite väljatöötamine jääb kaugemasse tulevikku. Lisaks neile teemadele tuleb enne lubade konkursi väljakuulutamist selgeks mõelda, kas oleks otstarbekas kanalite suunitlus ja profiil märksa täpsemalt kindlaks määrata. “Valikuid, milline otsus teha, on sisuliselt kaks – kas kuulutada konkurss välja ainult Ringhäälinguseaduse üldiste nõuete alusel ja lasta kanalitel oma äranägemise järgi pakkuda programmi sisu ja suunitlust, lisamata täpsemaid nõudeid, näiteks filmide, kultuurisaadete või spordisaadete osakaalu kohta. Või siis pakkuda konkursile välja load juba kindlaksmääratud profiiliga kanalite edastamiseks, näiteks mõnele üldhuvikanalile, spordikanalile või venekeelsele üldhuvikanalile. Kõik see nõuab veel mõtlemist,” ütles Peeter Sookruus ja lisas, et just selle sihiga oli ka eilne kohtumine kokku kutsutud.
Paljudes Euroopa riikides juba toimub üleminek analooglevilt digitaaledastusele ja mitmed riigid on siin jõudnud päris kaugele. Soome lülitab analooglevi välja tänavu 31. augustil ja see tähendab muutusi ka paljudele Eesti televaatajatele. Paljud riigid on määranud digitaallevile lõpliku ülemineku tähtajaks perioodi 2010 - 2012.
Digitaaltehnoloogia avab uusi võimalusi teleringhäälingu ja infoühiskonna teenuste kasutamisel, suurendab märgatavalt valikuid televaatajatele ja lubab hoopis ökonoomsemalt kasutada raadiosagedusressurssi.Eile Kultuuriministeeriumis toimunud nõupidamisel osalesid Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, telekanalite, Tarbijakaitseameti, Sideameti, Ringhäälingute Liidu, AS-de Levira ja Starmani esindajad.
Seotud lood
Eesti on maailmas IP-televisiooni levikult
kolmandal kohal. Esimene on Hongkong ja teine Island.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.