Spekulatsioonid krooni kursi ümber johtuvad
asjatundmatusest ning oletusi, et krooni kurss muutub, on alates 1992. aastast
pidevalt esitatud, märgib Eesti Pank oma avalduses.
"Eestis ei ole vahetuskursi muutmine vajalik. Devalveerimine ei lahendaks ühtegi võimalikku majandusprobleemi, vaid tekitaks probleeme juurde. Eesti peab jätkama seni edu toonud majanduspoliitikat, mis rajaneb avatud majandusel, fikseeritud vahetuskursil ja tasakaalus või ülejäägis eelarvel," leiab Eesti Pank.
Valuutakurss ei ole kindlasti sobiv vahend võimalike konkurentsivõime probleemide lahendamiseks väikeses avatud majanduses. Devalveerimisega ei saa ka inflatsiooni alandada, sest nõrgenev kurss kiirendab hinnakasvu, mitte ei aeglusta, on Eesti Panga seisukoht.
Krooni tagamise seadus ütleb, et Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank euro suhtes. See kurss on 15,6466.
Eestis on kasutusel nn valuutakomitee süsteem. Valuutakomitee süsteemi eripäraks on see, et kursi muutmise võimalused on rangelt piiratud. Eestis on need piirangud kehtestatud krooni tagamise seadusega, mis keelavad Eesti Pangal vahetuskurssi devalveerimise. Krooni kurssi saab muuta vaid Riigikogu, mis teeb võimaliku devalveerimisprotsessi väga avalikuks ning aegavõtvaks.
Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on kolm protsenti. Selle piiri ületamine Eesti Panga poolt oleks devalveerimine ja seaduse rikkumine. Lisaks on Eesti liitunud ERM2 vahetuskursimehhanismiga, mis kujutab endast eurole ülemineku ooteruumi. Ka seal võttis Eesti Pank endale kohustuse hoida krooni kurssi muutumatuna.
Seotud lood
Valuutavahetusfirma Tavid omanik Alar
Tamming kirjutas aripaev.ee-le saadetud kommentaaris, et Eesti krooni
devalveerimine praegusel ajal on väga ebatõenäoline.
Sampo Panga juhatuse esimehe Aivar Rehe
sõnul ei tohiks Eesti krooni devalveerimise võimalikkusest üldse rääkidagi.
Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja
Janek Mäggi kirjutab Postimehes, et uus valitsus peaks lõpetama inflatsiooni
suurendavate lubaduste hoogsa täitmise, sest vastasel juhul kuumeneb majandus
üle.
Rahandusministeeriumi täna avalikustatud
kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 9,2 ja
järgmisel 8,3 protsenti. Sel ja järgmisel aastal prognoosib rahandusministeerium
inflatsiooni kiirenemist vastavalt 4,9 ja 5,2 protsendini.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.