Inflatsioon kiireneb sel aastal 5 protsendini

Rahandusministeeriumi täna avalikustatud kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 9,2 ja järgmisel 8,3 protsenti.

Majanduskasvu veavad sisenõudlus ja eksport, kuigi mõlema kasvutempo aeglustub. Sisenõudluse panus majanduskasvu väheneb eelmise aastaga võrreldes peamiselt eratarbimiskulutuste kasvu pidurdumise tõttu. Sellest hoolimata on eratarbimise kasvutempo endiselt märkimisväärne: seda toetab keskmise palga kiire tõus ja hõivatute arvu mõningane suurenemine.

Tarbimisbuumi toidab usk heade aegade jätkumisse ning tulumaksumäära alandamine; tarbimislaenude mõju on aga juba kahanemas. Järgnevatel aastatel hakkavad eratarbimise kasvu piirama palga ja hõive kasvutempode alanemine ning suurenevad laenuteeninduskulud.

Sel ja järgmisel aastal prognoosib rahandusministeerium inflatsiooni kiirenemist vastavalt 4,9 ja 5,2 protsendini. Seejärel hinnatõus pisut pidurdub ja on 2009. aastal 4,4 protsenti. Tänavuse kõrge inflatsioonitaseme põhjuseks on ühelt poolt jõulisest majanduskasvust ja tööpuuduse märgatavast vähenemisest tingitud sissetulekute kasvu kiirenemine ning teiselt poolt eluasemega seotud administratiivsed hinnatõusud. 2008. aastal hakkab nõudlusepoolsete tegurite mõju vähenema, kuid aasta algusesse ajastatud aktsiisitõusud toovad kaasa inflatsiooni jätkuva kiirenemise.

Alates 2009. aastast ei tohiks eratarbimise ja palkade arengud hindadele enam täiendavat survet tekitada.

2007. aasta valitsussektori eelarve ülejääk on prognoosi kohaselt 1,9 protsenti SKPst. Ülejäägi allikaks on esmajoones keskvalitsus, seda ülejäägiga planeeritud riigieelarve ja oodatust parema maksulaekumise tõttu. Kui võtta aluseks riigi eelarvestrateegias kokku lepitud kulude maht, püsib valitsussektori ülejääk protsendina SKPst järgnevatel aastatel ligikaudu tänavusel tasemel.

„Ainuõige lahendus Eesti jaoks on kitsendava eelarvepoliitikaga jätkamine,” toonitas rahandusminister Aivar Sõerd.

„Majanduse hetkeseisu arvestades tuleks tänavu loobuda kulusid suurendavast lisaeelarvest ja suunata tekkivad ülelaekumised reservi. Ka järgmise aasta eelarve tuleks teha sellises mahus ülejäägiga, et see avaldaks riigieelarve mõju ehk toimiks vastupidiselt majandustsüklile.

”Valitsussektori võlakoormus, mis on Eestis Euroopa Liidu madalaim, langeb veelgi: 2,7 protsendilt SKPst 2007. aastal 1,8 protsendini SKPst 2011. aasta lõpuks. Kohalikud omavalitsused jätkavad prognoosiperioodi vältel siiski väikese eelarvepuudujäägiga ning selle tõttu nende võlakoormus aastatel 2008–2011 absoluutnumbrites kasvab, kuid suhtena SKPsse alaneb.

Nii tänavu kui ka järgnevatel aastatel on oodata hõivatute arvu kõrge taseme püsimist ja mõningast lisakasvu. Töötuse määr väheneb jätkuvalt – 2007. aasta kokkuvõttes 4,8 protsendini ning 2011. aasta lõpuks 4,4 protsendini. Töötute arvu vähenemine, konkureerimine naaberriikide avatud tööturgudega ning koduturu inflatsioonisurved toovad kaasa brutopalga reaalkasvu tänavu 10 protsendi ning järgneval neljal aastal keskmiselt 7 protsendi juures. Investeerimisaktiivsus püsib lähiaastatel kõrge, kiirelt kasvavad nii ettevõtete, kodumajapidamiste kui ka valitsussektori investeeringud. Suurenevad tööjõukulud ning tööjõunappus sunnivad ettevõtteid teostama investeeringuid kapitalimahukamasse tootmisse. Valitsussektori kapitalikulutusi mõjutavad Euroopa Liidu uue finantsperspektiiviga kaasnevad senisest suuremad vahendid.

2007. ja 2008. aastal ootab rahandusministeerium kaupade ja teenuste ekspordi kasvu aeglustumist seoses rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemise ja välisnõudluse kasvu aeglustumisega. Lähiaastatel väheneb ka kaupade ja teenuste impordi kasvukiirus, seda nii sisenõudluse kui ka ekspordi kasvu aeglustumise tagajärjel.

Eraldi käsitles ministeerium Läti ja Leedu temaatikat. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas, et Läti olukord on oluliselt erinev Eesti omast. „Lätis on eelarvedefitsiit, Eestis on eelarve olnud ülejäägis juba palju aastaid ning tänavune eelarve erinevalt eelmistest juba planeeriti ülejäägiga. Läti jooksekonto puudujääk on umbkaudu 25%, Eestis 15,” loetles Säälik põhimõttelisi erinevusi.

„Vale on öelda, et Eestil pole plaani ülekuumenemise riskide vähendamiseks ja sealhulgas ka ülemäärase hinnatõusu vältimiseks. Selleks on iga-aastaselt koostatav ja Euroopa Liidule hindamiseks esitatav konvergentsi- ehk lähenemisprogramm, mis käsitleb loomulikult ka eelarvepoliitilisi otsuseid. Erinevalt Lätist ja Leedust pole Eestil otsest vajadust võtta ette täiendavaid samme eelarvepoliitika muutmiseks lisaks konvergentsiprogrammile.”