• OMX Baltic1,26%294,35
  • OMX Riga1,29%888
  • OMX Tallinn0,18%1 878,93
  • OMX Vilnius1,69%1 138,99
  • S&P 5001,12%5 842,63
  • DOW 301,14%43 006,59
  • Nasdaq 1,46%18 552,73
  • FTSE 100−1,03%8 666,08
  • Nikkei 2250,77%37 704,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%96,3
  • OMX Baltic1,26%294,35
  • OMX Riga1,29%888
  • OMX Tallinn0,18%1 878,93
  • OMX Vilnius1,69%1 138,99
  • S&P 5001,12%5 842,63
  • DOW 301,14%43 006,59
  • Nasdaq 1,46%18 552,73
  • FTSE 100−1,03%8 666,08
  • Nikkei 2250,77%37 704,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%96,3
  • 14.03.07, 11:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lauri Lind: alternatiivbörsile tuleks esimesel aastal 5-6 firmat

Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lindi sõnul võiks alternatiivbörsile esimese hooga tulla 5-6 ettevõtet.
"Üks on see, kes võiks minna alternatiivbörsile, ja teine see, palju on neid, kes tahaks minna," kommenteeris Lind küsimust, kui palju oleks Eestis neid ettevõtteid, kes tahaksid minna alternatiivbörsile. "Neid ettevõtteid, kellel oleks vajadus minna, pole väga palju. Umbkaudselt öeldes võiks esimese aasta jooksul tulla 5 või 6 nime. Edaspidi rohkem, kuid esimese hooga ettevõtted ei torma," märkis Lind.
Tema sõnul on alternatiivbörs kindlasti hea idee ning annab väikeettevõtetele mingi "kasvulava", samas annab võimaluse kapitali kaasata ning investoritele koha kauplemiseks. Küll on Lindi sõnul selge miinus see, et enamik investeerimisfonde ei saa investeerida sellisele turule rohkem kui maksimaalselt 5% oma varadest, sest tegu on reguleerimata turuga - sellest tulenevalt jääb see ilmselt enamuses eraisikutest investorite pärusmaaks.
Konkreetsetest nimedest on Lindi sõnul keeruline rääkida, kuna nende potentsiaalne arv on tõesti suur ning ka reglement pole veel paigas. "Kindlasti võiksid alternatiivbörsile minekust mõelda need ettevõtted, kellel on mingil põhjusel (nt erastamise aegadest) suur arv aktsionäre, või siis ettevõtted, kes soovivad kaasata kapitali, kuid on liiga väikesed või ei vasta muul põhjusel "päris börsi" nõuetele," täpsustas ta.
"Kindlasti suurendab see mingil määral väikeinvestorite hulka," lisas Lind ning märkis, et ühist balti alternatiivbörsi ei ole kindlasti võimalik luua enne, kui ei toimu kauplemist ühes valuutas, ehk siis enne eurole üleminekut.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele