Ühes kange alkoholi maksumärgi
kasutuselevõtuga on hüppeliselt suurenenud ametlikult müüdud viina kogus, see
annab spetsialistide kinnitusel tunnistust seaduslike tootjate varasemast
ulatuslikust salaviinamüügist.
Sellest, et mõned tootjad on juba aastaid kokkuleppel kaupmeestega müünud tavapoodides aktsiisiga maksustamata alkoholi, on räägitud juba aastaid. Kuna keegi aga kellegi peale näpuga näidata ei taha, ei ole suudetud tõestada ühtegi sellist juhtu, kuigi riigil jääb nii saamata kümneid miljoneid kroone, kirjutas Postimees.
Petuskeem on lihtne - ametlikku viina tootev firma suunab teatud poodidesse ühes aktsiisiga maksustatud kaubaga ka osa samasugust viina, millelt aga aktsiisi pole tasutud. Maksuks minema pidanud raha jagavad osalised omavahel ära. Kasu on enam kui priske, sest aktsiis moodustab näiteks pooleliitrise pudeli puhul üle 30 krooni.
Probleemi tunnistab ka maksu- ja tolliamet (MTA), kellele see on teada tänu avastatud rikkumistele ja nende analüüsile. "Erinevail hinnanguil võis kange salaalkoholi osa moodustada 20-30 protsenti tarbitud kangest alkoholist ja oli ilmne, et valdav osa salaalkoholist müüakse legaalses müügivõrgus," rääkis MTA peadirektori asetäitja Margus Noormaa. "Samas polnud võimalik salaalkoholi legaalsest kuidagi eristada."
Seotud lood
Tõnismäel asuva Regalia viinapoe omanik
hakkab maksu- ja tolliametiga kohut käima, kuna möödunud aastal jäi neljale
alkoholipudelile maksumärk panemata.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.