15-74-aastasest rahvastikust oli 2006.
aastal kolmandik kutse- ja keskeriharidusega, teatas Statistikaamet. Tööturul
suureneb nõudlus kutsehariduse ja -oskustega spetsialistide järele.
2006. aastal oli 36% 15-74-aastasest rahvastikust kutse- ja keskeriharidusega, naistel oli rohkem keskharidusejärgne, meestel põhiharidusejärgne kutseharidus. Eestit iseloomustab praegu struktuurne tööpuudus - inimeste haridustase, töökogemus ja -oskused ei vasta tööturu nõuetele. Kui vabad töökohad ja inimeste haridus ei ole vastavuses, tähendab see ressursi raiskamist. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksab esimesel täisaastal pärast kutsehariduse lõpetamist tulumaksu 74% lõpetanutest, ülejäänud on kaitseväes ajateenistuses, lapsehoolduspuhkusel, edasi õppimas või töötud.
Kutseharidusega inimeste töötus väheneb ja see annab lootust heade töötajate üha paremale olukorrale tööturul. Kui Eestis oli 2006. aastal töötuse määr* 5,9%, siis kutse- ja keskeriharidusega inimestel 5,7%. Võrreldes erineva kutse- ja keskeriharidusega inimeste töötuse määrasid, selgub, et töötuse määr on alates 2000. aastast olnud kõrgeim neil kutseharidusega inimestel, kes omandasid kutse- ja üldkeskhariduse samal ajal. Ilmselt kardavad tööandjad, et üld- ja kutseainete õppimine samal ajal jätab liiga vähe aega heade kutseoskuste omandamiseks.
Kõrgkoolide vastuvõtukomisjonid arvavad vastupidi - kutseoskuste omandamise kõrvalt ei jää piisavalt aega kvaliteetse üldkeskhariduse omandamiseks, mis on kõrgkooli sissesaamise alus. Kõrgharidusse saavad sisse enamasti vaid üldkeskhariduse lõpetanud noored. Nii satuvadki kutsehariduse koos üldkeskharidusega omandanud noored raskustesse - tööd on keeruline leida ja edasiõppimine on takistatud. 2005. aastal läks 9% kutseõppeasutuse lõpetanud noortest kõrgkooli bakalaureuseõppesse ja rakenduskõrgharidusse. Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on see näitaja 6 protsendipunkti suurem ning loodetavasti suureneb see ka tulevikus. Kutseharidus ei tohiks kõrghariduse omandamisel takistuseks olla. Kuigi enamik kutsekooli lõpetanuid läheb tööle, võiks kõrghariduses edasiõppijate arv olla suurem, sest pärast kutseharidust omandatud kõrgharidusega spetsialistid on tööturul väga nõutud.
Seotud lood
Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames on
Harjumaal alates 2005. a suvest tööd leidnud 153 inimest. Projekti kulud
ületavad 7 miljonit krooni, teatas projekti vedaja.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.