Ajalehed taaskasutusse

Aastal 2005 rakendusid pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muudatused, mis kohustasid ettevõtjaid tagama oma kauba paberpakendite kogumise ja taaskasutamise. Kuna üksikul ettevõttel on koormav ja kallis oma pakendeid mööda turgu taga ajada, on nad liitunud taaskasutusorganisatsioonidega. Nii näiteks kogus ja taaskasutas MTÜ Eesti Pakendiringlus 2006. aastal 15 447 tonni papp- ja paberpakendit.

Majapidamises tekib aga lisaks paberpakenditele ka märkimisväärses koguses vanapaberit (nt ajalehed ja reklaammaterjal). Logistiliselt on mõistlik tagada elanikele nii paberpakendi kui ka muu vanapaberi kogumine ja äravedu samade konteineritega ja sama veofirma poolt.

Ent kui paberpakendi äraveoks on kaupade maaletoojad ja tootjad eraldanud raha taaskasutusorganisatsioonidele, siis muu vanapaberi veoks ei taha keegi vabatahtlikult raha anda. Ning muu vanapaberi äraveo nõudmine pakendite taaskasutusorganisatsioonilt on ebaseaduslik, sest ta peaks kasutama selleks pakendiettevõtjate raha mittesihipäraselt.

Lahendusena on MTÜ Eesti Pakendiringlus rakendanud printsiipi, et omavalitsus (teine tellija, nt korteriühistu) ja taaskasutusorganisatsioon jagavad paberi- ja papiveo kulud. Kogemus näitab, et see lahendus töötab suurepäraselt.

Alternatiiv on rakendada tootjavastutuse põhimõtet ka ajalehtedele ja reklaammaterjalidele. See tähendaks turule saadetud trükiste hilisemaks kogumiseks tehtavate kulude lisandumist trükikodadele või väljaandjatele. Ideoloogiliselt sobib see kokku põhimõttega "saastaja maksab" ja makulatuuri turule saatvaid ettevõtteid koheldakse võrdselt.

Lähitulevikus tuleb valida kas üks või teine tee, et hoida Eestimaa puhtana.