Hansen: euroreeglid on absurdsed

"Paratamatult on Euroopa Liidus võrdsemaid riike, mis on saanud liituda eurotsooniga vaatamata kõikidele nõuetele. Näiteks Soome 1999. aastal, kui ta liitus euroga, aga ei vastanud fikseeritud valuuta nõudele või näiteks Itaalia, millel oli jooksevkonto defitsiit," kommenteeris Hansen.

Eesti ja Läti aga peavad tema sõnul täitma kõik nõuded 100%liselt. Hansen näeb absurdsena ka inflatsioonimõõtmise viisi, kus euratsooniga liitumiseks peab hinnatõus olema sama, mis kolme madalaima liikmesriigi inflatsiooni keskmine + 1,5%. Täna on selleks protsendiks tänu madalale inflatsioonile Soomes, Poolas ja Rootsis kõigest 2,8%. "Probleem on selles, et alati on mõned riigid, kus inflatsioon on väga madal ning ei lase suurema hinnatõusuga riike rahatsooni. Selleks, aga et inflatsiooni alla saada, tuleb vähendada majanduskasvu ning võtta nii öelda vaheaeg," ütles Hansen.

"See on aga rumal plaan, mis maksab hiljem kätte. Sisuliselt riik, mis tahab majanduslikult kiirelt areneda ei saa eurotsooni, kuna tema inflatsioon paratamatult kiireneb ja on kõrge," sõnas Hansen. Hansenit häiris ka eurotsooni reeglite liigne kallutus inflatsiooni suunas, mis on peamiseks kriteeriumiks rahaliiduga liitumisel. Liitumist raskendab Hanseni arvates ka pidev Euroopa Liidu laienemine.

Wolfgang Munchau Financial Timesist kirjutas 2006. aastal, et rahaliit ei ole koht vaestele riikidele. Hansen sellega ei nõustu. Tema meelest ei ole kuidagi mõistlik nõuda liitumissooviga riikidelt nii fikseeritud valuttakurssi vähemalt 2 aasta jooksul ning madalat inflatsiooni.