Venemaa tänane autoritaarne president
Vladimir Putin on osa esmaspäeval manalasse varisenud julge, karismaatilise ja
vastuolulise riigimehe Boriss Jeltsini pärandist.
Jeltsin ajal vastu võetud konstitutsiooniga pandi Venemaal alus tugevale presidendivõimule, mille loovutamisega 1999. a vana aasta õhtul (toona veel) peaminister Putinile lõi Jeltsin ühtlasi pretsedendi poliitilise järeltulija "võidmisest" ilma vabade valimisteta. Teisalt sündis Jeltsini viimaste võimuaastate kaosest ja elatustaseme järsust langusest ihalus karmi käe järele, mis korra majja lööks ja Venemaa autoriteedi maailmas jälle maksma paneks. 70% Venemaa valimisõiguslikest kodanikest toetaks täna konstitutsiooniparandust, mis võimaldaks presidendil, s.o Vladimir Putinil, ametis olla enam kui kaks ametiaega järjest. Nii näitab ülevenemaalise avaliku arvamuse keskuse aprillikuine küsitlus. Samapalju on neid, kes leiavad, et Jeltsini valitsusaeg tõi Venemaale rohkem halba kui head. Ning koos Mihhail Gorbatšoviga, keda süüdistatakse Nõukogude Liidu kokkuvarisemises, on Boriss Jeltsin venemaalaste arvates üks kõige ebausaldusväärsemaid poliitikuid.
Paljude tavakodanike jaoks seostub 1991. aastal Vene Föderatsiooni esimeseks presidendiks valitud Boriss Jeltsini ametiaeg maksmata pensionide ja palkade ning elatustaseme järsu langusega, mis alles Putini autoritaarse valitsuse all on hakanud paranema. Nõukogude Liidu aegse plaanimajanduse kiire lammutamine tõi hüperinflatsiooni, tööpuuduse ja tööstustoodangu järsu languse, mis olevat olnud suurem kui Hitleri 1941. aasta invasiooni tagajärjel. Ajavahemikus 1992-1998 kahanes SKP poole võrra, aasta peale Nõukogude Liidu lagunemist oli inflatsioon Venemaal 2000%. Inimesed vaesusid. 1998. a alguses küündis maksmata palkade kogusumma 8 miljardile dollarile, inflatsioon sõi säästud. Sama aasta augustis järgnes rubla krahh, kui Venemaa ei suutnud enam oma 40 miljardi dollarilist välisvõlga teenindada. Kõik see ajal, mil presidendi ümber koondunud kitsas klikk Anatoli Tšubaisi erastamisplaani järgi riigi varasid odavalt omale kantis ja muinasjutuliselt rikkaks sai. Hukkamõistuga reageeris rahvas ka 1994. a alustatud Tšetšeenia sõjale, mille Jeltsin ka ise hiljem veaks on tunnistanud.
Samuti mäletab rahvas Jeltsini alkoholilembust ja ettearvamatut käitumist, mis tõi rahvusvahelisel tasandil nii mõnegi piinliku olukorra ja kahjustas Venemaa mainet. Olgu siis 1994. aastal, kui Jeltsin ei tulnud lennukist välja Iiri peaministrit tervitama, olles "haiglane", või kui ta 1997. a ootamatult Rootsis teatas, et Venemaa kärbib kolmandiku võrra oma tuumaarsenali. See jättis abidele palju selgitustööd, et president tegelikult nii ei mõelnud. Eriti jätsid pikad haigusperioodid pitseri Jeltsini teisele ametiajale, mil tegelik võim koondus "perekonna" ehk presidendi lähikondsete kätte. Seal mängisid esimest viiulit Jeltsini tütar Tatjana ning praegu Suurbritannias eksiilis elav oligarh Boriss Berezovski. Et Jeltsini populaarsus järjest vähenes ning vabadele valimistele loota ei saanud, korraldas perekond, kes oli mures oma varanduse pärast, 1999. a võimu ülemineku toona veel tundmatule KGB ohvitserile Vladimir Putinile. 2000. a varsti peale presidendiks saamist andis Putin Jeltsinile amnestia ja immuunsuse.
Välismaal mäletavad paljud Jeltsinit dramaatilisest telepildist 1991. a augustiputši päevilt, mil ta tanki pealt kõnet pidades kutsus üles vanameelsete riigipöördekatsele vastu seisma. Teda tunnustatakse kõrgelt selle eest, et ta Venemaa kommunismi ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest suurema verevalamiseta läbi tüüris ning pani aluse demokraatiale ja turumajandusele. Venemaal kehtestati parlamendi ja kuberneride otsevalimised, kaotati tsensuur, Venemaa avanes läänele - sõlmiti koostöölepingud NATO ja Euroopa Liiduga. Koos Ukraina ja Valgevene liidritega allkirjastas Jeltsin Nõukogude Liidu laialisaatmise, tema ajal loodi SRÜ ning Balti riigid said tagasi iseseisvuse. Kuid uue Vene riigi ja majanduse ülesehitamiseks pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ei jätkunud Jeltsinil enam tervist ega selget ettekujutust. 1999. a vana aasta õhtul rahva poole pöördudes ütles ta, et annab võimu edasi uuele põlvkonnale, kes ei lase Venemaal vanale teele tagasi pöörduda. Pensionipõlves jõudis ta aga veel ära näha, kuidas Putin nii majanduses kui poliitikas mitmed tema alustatud reformid tagasi pööras.
Boriss Jeltsin maeti kolmapäeval Moskvas Novodevitše kalmistule.
Seotud lood
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul
kasutatakse välisraha Venemaa sisepoliitikasse sekkumiseks.
Valimistega seotud ebakindluse möödumine koos optimismiga ärisõbraliku lähenemisviisi suhtes USA uue administratsiooni ametiajal on suurendanud investorite usaldust ja aidanud kaasa aktsiaturu tõusule. Kuna Donald Trump on praeguseks Ovaalkabinetti naasnud, võib tema eeldatav majanduspoliitika avaldada erinevatele sektoritele märkimisväärset mõju.