Valitsus eraldas rahandusministeeriumile
massiliste avaliku korra rikkumiste käigus tekitatud otsese kahju hüvitamiseks
20 miljonit krooni.
Raha tuli 2007. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest ja sellega hüvitatakse 26. kuni 28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis massilise avaliku korra rikkumise käigus toimunud rüüstamise, purustamise, süütamise jm tagajärjel tekitatud otseseid kahjusid, teatas valitsuse pressiteenistus.
Riik koondab kannatanute nõuded ja nõuab seejärel seaduslikus korras sisse tegelikelt kahju tekitajatelt.
Hüvitamine toimub sõltumata sellest, kas eelnimetatud otseste kahjude suhtes oli kehtiv kindlustuskaitse. Hüvitamisele ei kuulu mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu. Riigiasutused tasuvad kahjud oma vahenditest.
Kahju hüvitatakse rahandusministeeriumile esitatud põhjendatud taotluse alusel, tingimusel, et hüvitise saaja loovutab nõude saadud hüvitise ulatuses riigile. See tähendab, et riik mitte ei hüvita kannatanutele tekitatud otsest kahju, võttes kahju tekitajate eest vastutust endale, vaid omandab kannatanute nõuded teatud ulatuses ja koondab need, et kannatanute eest ja asemel asuda kahju sisse nõudma tegelikelt kahju tekitajatelt.
Valitsus volitas rahandusministeeriumi esindama riiki kahjunõuete esitamisel kahju tekitajate vastu. Siseministeeriumile ja justiitsministeeriumi ülesandeks on korraldada nimetatud sündmustega seoses väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistvate lahendite edastamine rahandusministeeriumile.
Seotud lood
Seni on ettevõtted Tallinna Kesklinna
valitsuselt märuliöödel tekitatud kahjude korvamiseks küsinud 30 miljonit
krooni, kuid avaldusi saab esitada veel tänagi.
Riik hüvitab viimastel päevadel aset
leidnud massilistes avaliku korra rikkumistes tekitatud kahju. Selleks peab
kannatanu pöörduma politseisse, kust saab õiendi menetluse alustamise kohta.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.