Venemaa peab Eesti ärimeeste vastu sissisõda

Suurärimeees Endel Siff kinnitas, et Vene transiidifirmade juhid on Eesti terminalijuhtidele väitnud, et neile on kõrgemalt poolt antud käsk kasutada teisi transiidikoridore ja jätta Eesti pildilt välja.

Sifi sõnu kinnitab Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann. "Meie operaatorid E.O.S, Westgate, Spacecom ja teised on meile öelnud, et neil on keelatud kaupade vedu Eestisse. Nimekirja ma näinud ei ole. Kui see olemas on, siis on Eesti Raudtee ka seal," rääkis Simmermann.

Sifi sõnul ei saa kuidagi pidada juhuste kokkulangemiseks seda, et korraga ei meeldi Venemaale enam Tallinna-Peterburi rongiliin ja üleöö algab raudtee remont, Eesti ettevõtjatele öeldakse järjest lepinguid üles ning transiidiärimehed satuvad blokaadi alla.

Transiidiäri puhul räägitakse 30-50protsendilist veosemahtude vähenemisest mai jooksul. Eesti Päevalehe arvutuste järgi tähendaks kaubavedude kolmandiku võrra vähenemine maist kuni aasta lõpuni riigile umbes kolme miljardi krooni suurust kahju.

Sifile kuuluv kütusetransiidiettevõte Milstrand on kaotanud juba 90% veosemahtudest. "Välja pakutud 50% võib võrrelda nii-öelda haiglapatsientide keskmise kehatemperatuuriga 36,6 kraadi. Selle skaala järgi on Milstrand omadega juba surnukuuris," rääkis Siff.

ASi Alexela Terminal nõukogu esimees Juhan Kolk tunnistas, et nende mahud on viimaste nädalatega vähenenud üle kolme korra. "Eestil on geograafilises mõttes kõik eelised olemas, aga kui Venemaaga häid suhteid pole, võime kõikide oma eelistega asuda sama hästi kas või keset Siinai kõrbe," nentis Kolk. Musta nimekirja olemasolusse ei usu aga temagi.

Kuigi NG Investeeringute omaniku Jüri Käo sõnul lõhnab Venemaa silmis mittelojaalse 500 Eesti ärimehe nimekirja olemasolu kergelt vandenõuteooria järele, on ta veendunud, et Venemaa jälgib väga hoolega kõiki seal tegutsevaid Eesti ettevõtteid. "Kindlasti ei ole need firmad kaardistatud alles nüüd, vaid see on kogu aeg toimunud süsteemne tegevus," ütles Käo.

Varem, kui Eesti ei olnud veel Euroopa Liidus, olid sanktsioonid avalikud, Euroopa Liidu suhtes ei julge Venemaa neid aga kehtestada. "Nii kasutataksegi praegu teisi meetodeid, mis on märksa ohtlikumad ja toimivad väga efektiivselt," rääkis Käo.

Eestil on geograafilises mõttes kõik eelised olemas, aga kui Venemaaga häid suhteid pole, võime kõikide oma eelistega asuda sama hästi kas või keset Siinai kõrbe.

Ärimees Urmas Sõõrumaa tunnistas, et ei saa Venemaal ühtegi investeeringut Eesti kaudu teha, vaid peab asju ajama mõne teise riigi lipu all. "Aga kes ei oleks Venemaal tegutsevatest Eesti ärimeestest survet tundnud," muigas ta.

Sõõrumaad teeb pigem murelikuks see, et Eesti ja Venemaa suhteid kiputakse peamiselt vaid rahanumbritesse konverteerima. "Kõik rahas arvutatavad asjad on odavad, aga kui suhetesse tekivad piirid, siis need asjad on juba väga kallid," märkis ta.

Käo sõnul ei tasu arvata, et Eestist sõltuks mingilgi moel heade suhete olemasolu Venemaaga, kelle välispoliitika alustala on, et Baltimaad on põline Vene ala, mis peab ka edaspidi olema Vene kontrolli all.

Sifi hinnangul on ainuke lahendus probleemi tõstatamine rahvusvahelisel tasandil ja selleks sobivaim tribüün on 18. mai Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Samaras.