Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli värvikas isiksus on omaette fenomen ja tasub avastamist – just nagu maapõues asuv fosforiitki.
- Sirli tunneb suurt kirge nii elus kui eluta looduse vastu. Foto: Erakogu
Miss Pikajuukselisest sai keemiainsener, bakterite fänn ja investor ning viimaks geoloogiateenistuse direktor. Vahele mahub aga veel palju põnevat alates nummeratud kivide kollektsioonist tüvirakkudeni.
“Lähme kohe “sina” peale üle,” tegi Sirli ettepaneku, kui ta Arbavere uurimiskeskuses ahjust värsked saiakesed välja võttis. Loodusteadlasena ei ole peenutsemine tema rida. “Kui ma auto teenindusse viin, hoiavad poisid kahe käega pead kinni, sest mu autos leidub tööriistu, kummikuid, pori, hulganisti kive…aga see olen mina ja ma nii naudin seda!” hüüatas Sirli silmade põledes.
Kivid on talle alati südamelähedased olnud. Tallinna tüdruk veetis suved Kohila lähistel maakodus, kus ainsaks mängukaaslaseks oli koer. “Mina valvasin aiata majapidamises koera ja koer valvas mind,” sõnas Sirli justkui oleks tegu täiesti tavapärase asjaga. Tol ajal muidugi oligi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Fosforiiti on vaja inimkonnal veel kogu selle sajandi, kuid koos sellega kaevandatavate muldmetallide tulevik on märksa ebaselgem.
Arvestades hääleka vähemuse kasvanud võimalusi mõjutada avaliku arvamuse protsesse ja seeläbi suunata otsuseid, tuleb võimalik fosfaatkivimi (fosforiidi) kaevandamine Eestis toestada faktidel põhineva argumentatsiooniga, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ärme vali lödipüksi rada!
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Kuula uue turundussarja esimest saadet
Uue saatesarja „Password” avasaates sukeldume emotsionaalse turunduse maailma ning analüüsime, miks emotsioonid mängivad reklaamis ja meedias tihti ratsionaalsest lähenemisest suuremat rolli.