Eestlane leiutab soomlasest 30 korda vähem

Soomest mahajäämus on ligi 30 korda. Samal ajal on teada Euroopa Liidu Lissaboni direktiiv: jõuda innovatsioonis globaalselt juhtivaks piirkonnaks. Leiundusaktiivsus on üks summaarse innovatsiooni indeksi komponente.

Paraku suureneb leiundusaktiivsuses Euroopa Liidu mahajäämus USA-st, Jaapanist, Lõuna-Koreast üha kiiremini. Viimatinimetatud riikides on leiutistaotluste arv miljoni elaniku kohta aastas ca 1000 - umbes 3 korda suurem, kui Euroopa Liidus.

Rahvatulu ja innovatsiooni korrelatsioon

Väikese sissetulekuga riikides on rahvustulu sõltuvus innovatsiooni indeksist lineaarne, st. sissetulekute kasv on otseses sõltuvuses summaarsest innovatsiooni indeksist. Kõigi maade osas on sõltuvus logaritmiline, tekib küllastus, nii nagu see looduses peabki olema. Minevikus, veelgi madalama taseme juures oli sõltuvus eksponentsiaalne.

Funktsiooni, mis algosas on eksponentsiaalne, seejärel lineaarne ning lõpuks logaritmiline, nimetatakse logistiliseks funktsiooniks ning see iseloomustab arengut kõige üldisemas mõttes. Uus väljahüpe küllastusest nõuab väga põhimõttelisi muutusi, enneolematute võimaluste tekkimist.

Eesti on lineaarses arengu etapis, nii et kui me tahame jõuda 15 aastaga tõesti viie rikkama Euroopa riigi hulka, siis peame innovatsiooni väga palju panustama, kuna seljuhul peaks meie summaarne innovatsiooni indeks ületama Euroopa Liidu parimate - Rootsi ja Soome praegust taset.

Skandinaaviamaad on aga summaarses innovatsiooni indeksis juhtpositsioonil just tänu Euroopa Liidu keskmist ületava leiundusintensiivsuse poolest. Eesmärgi saavutamiseks peame tegelikult lähtuma maailma tippudest - Jaapanist, Lõuna-Koreast, USA-st, aga ka neid peaksime ületama. See aga tähendab peale muude oluliste innovatsiooni komponentide, leiundusaktiivsuse hüppelist kasvu Eestis tasemeni 1500 - 2000 taotlust aastas.

Innovatsiooni mõju ühiskonna arengule on vaieldamatu. Kuidas täpselt mingi innovatsiooni summaarset indeksit mõjutav komponent arengule mõjub, polegi nii tähtis. Oluline on, et vaadeldavas riigis registreerimiseks esitatud taotluste arv mõjutab otseselt selle riigi majanduslikke näitajaid. Ei maksa karta, et mis neist kasu, kuna neid nagunii ei rakendata. Ei maksa määratleda teaduse ja tehnikaalasid, mida võib toetada, mis on meie arenguks prioriteetsed.

Leiunduses on üksikleiutajate panus teatavasti suurem, kui tuleb suurettevõtetest või teadlastelt. Teisalt võib kindlalt eeldada investeeringute vähenemist allhankesse, kuna palgakulud on Eestis kiiresti kasvanud.

Siit järeldus - võimalikku tööpuudust võivad leevendada innovatiivsed väikeettevõtted. Lisaks tuleks silmas pidada, et üksikleiutajate loodu annab majandusliku kasu palju kiiremini, kui kõrgtehnoloogia. Seda muidugi tingimusel, et üksikleiutajaid toetatakse nii keiutiste loomisel kui ka loodu rakendamisel.

Eeskujuks võiks olla alguses Rootsi praktika, kus leiutustaotluse esitajale antakse 10 000 Rootsi krooni toetust. Seejuures ei huvita kedagi, mis teemal leiutis loodi. Korvatakse lihtsalt osaliselt inimese kulud, kes panustas ühiskonna hüvanguks. Leiutise rakendamiseks antakse intressivaba krediiti ligi 60 000 Rootsi krooni, mis muudetakse tagastamatuks abiks, kui leiutise rakendamine ei õnnestu. Põhjendatud juhtudel ulatub abi miljonitesse, mida korraldatakse läbi leiundusfondi. Suured välispatentimise kulud vajavad loomulikult suureulatusliku toetuse olemasolu.

Korrigeerimist vajavad seisukohad

Eestis tuleb lõpetada ametlikes ringkondades levinud väärseisukoht, nagu leiundus oleks "Jaan Tatikate" pärusmaa ja nagu leiundus ei mõjutaks meie majandusarengut. On aeg mõista, et tuleb luua leiundusfond, hea oleks taasasutada Leiutajate maja, mille kaudu toimuks üksikleiutajate omavaheline kommunikatsioon ja koostöö välisriikide sõsarorganisatsioonidega.

Nii oli see nõukogude ajal - riigi poolt finantseeritud Leiutajate majas Lai tänav 7. Leiunduse arendamiseks on lisaks vaja toetada otseselt Eesti Leiutajate Liitu, mille asutasime vaatamata nõukogude Eesti valitsuse vastuseisule 1989-dal aastal ja mida tunnustas koheselt Rahvusvaheline Leiutajate Liitude Assotsatioon (IFIA).

Seadusandlusest tulenevad võimalused

Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu riikidest ja ainuke Baltikumis, kus tööstusomandi õiguskaitse alase seadusandluse loomisel lähtusime USA ja Jaapani mudelitest. Meil on nii kasuliku mudeli seadus kui ka "grace" periood, mis ei luba autorile vastandada ekspertiisis tema enda viimase aasta publikatsioone. Mõõdukate üksikleiutajatele määratud riigilõivudega (400 krooni) kasuliku mudeli ja/või tööstusnäidise registreerimisetaotluse esitamisel on loodud suurepärased võimalused leiunduse kiireks arenguks.

Mida tuleks veel teha mahajäämuse vähendamiseks?

Järsult tuleks suurendada elanikkonna leiundusalast teadlikkust ja muidugi tuleks leiutustaotluste koostamine ja esitamine muuta võimalikult mugavaks ja käepäraseks ning viia see arvutisse vajaduseta paberkandjateks.

Tuleb luua uutliiki koolitus, milles osalejad võtavad osa enda poolt püstitatud probleemide lahendamisest, arendamisest, patendi- ja infootsingutest, loodud lahenduste hindamisest ja lõpuks leiutustaotluste vormistamisest kogenud spetsialistide juhtimisel.

Praktikas on ammu tõestunud, et inimene muutub sõltumatuks leiutajaks umbes kolme oma leiutise loomise tulemusena.

Kindlasti on õige koolilaste kaasamine leiundusse, kuid samaaegselt tuleks õpetajatele selgitada, mis asi on leiutis, kuidas teostatakse patendiuuringuid ja millised on tehnilise loomingu äraproovitud meetodid.

Koolituse tulemusena peavad osalejad saama teada midagi, mida nad varem ei teadnud ning olema võimelised tegema midagi haaravat ja kasulikku, milleks nad varem polnud suuutelised. Tasuks panustada klassikalisse meetodisse - meistrid, sellid, õpipoisid, st.et koolitatavad osalevad leiundusprotsessis nende poolt antud probleemidele patendivõimeliste lahenduste leidmiseks.

Pidurdavad eelarvamused

Räägitakse leiutamise mõttetusest, kui puuduvad juurutamise võimalused. Maailma praktika on ammu tõestanud, et me ei suuda täpselt prognoosida leiutiste väärtust - millised leiutised osutuvad edukaks, pole ette teada.

Rusikareegel 1 : 10 : 100 iseloomustab kulutusi idee - töötav makett - rakendus Teine reegel kinnitab, et 100 ideest saame 10 head patenditavat lahendust, milledest 1 vaid tasub rahvusvaheliselt patentida laias ulatuses. Püramiidi ehitamine ilma aluseta pole võimalik või jääb selle tipp väga madalaks.

Just sel põhjusel toetavad edukad riigid leiundust otseselt piirangute, lisatingimusteta. Tehniline looming, nagu looming üldse, kuulub otseselt tsiviliseeritud riigi tähtsate atribuutide hulka.

Tehniline looming mõjutab aga majandust otseselt. Kui me toetame riiklikult muusikat, teatrit, kujutavat kunsti, kirjandust, teadust, jne… miks me siis eirame tehnilist loomingut? Kui me räägime tõsiselt plaanist, soovist? jõuda 15 aastaga 5 rikkama Euroopa riigi sekka, siis peaksime ka mõtlema, mida see meilt nõuab, mida peame umber hindama.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.