Uuringu eesmärk oli teravdada maailma riikide valitsuste tähelepanu sellele, et vererõhuga võideldaks sama innukalt nagu minevikus nakkushaigustega.
"Isegi Ameerika Ühendriikides ei saa enamus kõrge vererõhuga inimesi adekvaatset ravi," ütles North Carolina ülikooli teadlane Sidney Smith, kes nõustab maailma südamefondi. "Nii Hiinas, Aafrikas, üle ilma - kõrge vererõhk on suur riskifaktor."
Kõrge vererõhk ei sea ohtu mitte ainult südant, see on ka ajuinfarktide ja neerukahjustuste peamiseks põhjuseks. Kõrgel vererõhul on oma roll ka pimedaks jäämise ja dementsuse põhjustajana.
Haiged ei tunne tihti mingeid sümptomeid enne, kui organid on juba kahjustatud.
Seetõttu on kõrge vererõhu ravimine enne, kui organid saavad kahjustatud kõige kasulikum. Toitumus- ja liikumisharjumuste muutmisest võib abi olla. Kui sellest ei piisa, siis turul on piisavalt odavaid vererõhuravimeid.
Ostergren koos Londoni majanduskooli ja New Yorgi ülikooli ekspertidega lõid kaks spetsialistide rühma, mille eesmärgiks on kaardistada nähtus, mida nad kutsuvad kõrgvererõhukriisiks - aastaks 2025 arvatakse selle käes kannatavat 1,56 miljardit inimest üle maailma.
Ameerikas on kõrgest vererõhust rääkimine suhteliselt tavaline, eriti ohustab see sealset musta elanikkonda - ligi 40 protsendil neist on kõrgenenud vererõhk.
Samas on riike, kus mehed näevad vererõhuravimite võtmises rünnakut mehelikkusele, ütles doktor Michael Weber New Yorgi ülikooli Downstate'i meditsiinikolledžist.