WSJ: eurotsooni nõuded seavad ohtu Baltimaade edulood

Nõue hoida oma valuuta väärtus euroga seotuna on aidanud kaasa Baltimaade majandusbuumi ülekuumenemisele. See loob aga riski, et Baltimaade majandusedu kuivab kokku pärast seda, kui need riigid on dekaade remontinud oma majandust Valuutafondi soovituste järgi.

"See on nagu lõks," ütles Läti Panga president Ilmars Rimsevics nõude kohta hoida lati väärtus euroga seotud. Rimsevicsi sõnul kärbib selline reegel riigi keskpanga võimalusi ohjeldada majanduse kaelamurdvat kiirust ja inflatsiooni.

Isegi kui uute 13 liikmesriigi majanduskasv jõuab järele 12 euroliidu riigile, mis olid Euroopa Liiduga ühinenud enne 2004. aastat, on uutel riikidel tekkinud nüüd kahtlusi eurotsooniga liitumise suhtes.

Pärast 15 aastat majanduslikku murrangut on mitmed endised sotsialistliku bloki riigid väsinud reformidest. Näiteks Poola ja Tšehhi valitsustele ja hääletajatele on vastumeelne teha veel ohverdusi euro vastuvõtmise nimel. Selle tulemusena eurotsooni laienemine, mis on Euroopa Liidu üks olulisemaid integratsiooniprojekte, liigub aeglasemalt kui oodatud.

Õiguslikult peavad kõik 12 uut liikmesriiki ühinema ühisrahasüsteemiga, samas on eurotsooniga liitumiseks vaja täita teatud tehnilised nõuded. Siiani on uutest riikidest nõuetele vastanud vaid Sloveenia. Euro vastuvõtmise daatumid lükkuvad teistel riikidel kogu aeg edasi.

Isegi kolmes vanas liikmesriigis - Taanis, Rootsis ja Suurbritannias - , mis pole veel eurotsooniga liitunud, on avaliku arvamuse vastasseis euroga vastuvõtu suhtes tugevnenud.

Osaliselt on siin põhjuseks see, et siiani oli eurotsooni majandus kasvanud märksa aeglasemalt kui riikidel väljaspool seda. "Inimesed ei näe, et eurotsooniga liitumine tooks kaasa suurt tulu," ütles Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi vanemteadur Adam Posen.

Samas olukord on muutumas. Kaheksa aastat pärast euro käibele võttu on hinnad eurotsoonis muutunud stabiilsemaks ja reisimine lihtsamaks.