- OMX Baltic−0,5%292,17
- OMX Riga−0,07%889,64
- OMX Tallinn−0,37%1 858,23
- OMX Vilnius−0,1%1 140,87
- S&P 5000,49%5 599,3
- DOW 30−0,2%41 350,93
- Nasdaq 1,22%17 648,45
- FTSE 1000,53%8 540,97
- Nikkei 2250,07%36 819,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,91
- OMX Baltic−0,5%292,17
- OMX Riga−0,07%889,64
- OMX Tallinn−0,37%1 858,23
- OMX Vilnius−0,1%1 140,87
- S&P 5000,49%5 599,3
- DOW 30−0,2%41 350,93
- Nasdaq 1,22%17 648,45
- FTSE 1000,53%8 540,97
- Nikkei 2250,07%36 819,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,91
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümme ökoloogilist tulevikutehnoloogiat
Taastumatute loodusvarade ammendumine,
magevee nappus, globaalne soojenemine ning vihmametsade hävitamine on kõigest
mõned tõsised keskkonnaprobleemid, millega inimkonnal 21. sajandil tegeleda
tuleb.
Aastaks 2025 on praegusega võrreldes lisandunud ligi kolm miljardit inimest, kelle soov tarbida muutub aasta-aastalt suuremaks. LiveScience koostas nimekirja kümnest tulevikutehnoloogiast, mille abil loodab inimkond jätkusuutlikult 22. sajandini välja vedada. Siin loetletud tehnoloogiad on suurel määral juba olemas, kuid neid ei rakendata veel kuigi olulisel määral.
Elektrooniline paber
Kujuta ette, et loed hommikul ajalehte või õhtul raamatut, kuid kasutad selleks üht ja sama paberilehte. Tegelikult pole tegemist küll päris paberi, vaid selle aseaineks oleva painduva ja õhukese elektroonilise paberiga, mille laialdasem kasutamine vähendaks oluliselt paberi tootmiseks maha võetavate puude arvu.
Matame süsinikdioksiidi maha
Süsinikdioksiid on üks peamisi kliima soojenemises süüdistatavaid kasvuhoonegaase. On küll üritatud sõlmida rahvusvahelisi lepinguid süsinikdioksiidi emissiooni piiramiseks, kuid eriline edu pole neid saatnud. Paljud eksperdid ei usu, et süsinikdioksiidi emissiooni piiramine läbi läheks. Ühe võimaliku lahendusena nähakse selle gaasi kinnipüüdmist ning maha matmist. Reservuaarideks oleksid ammutatud naftamaardlad, põhjaveelademed ning poorsed kivimid. Idee tundub küll huvitav ja paljulubav, kuid teadlased ei tea täpselt, kas ja kui kaua gaas maa all püsib ning milliseid kõrvalnähtusi see endaga kaas tooks. Samuti on takistuseks hind. Ikka see sama probleem, mis vaevab suuremat osa potentsiaalselt keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid - pole ju mõtet asjaga jännata, kui lühikeses perspektiivis on palju odavam kõik mittevajalik korstna kaudu õhku või solgitoru kaudu jõkke saata.
Taimed ja mikroobid koristustöödele
Bioremediatsioon on taimede ja mikroorganismide kasutamine keskkonna ebasoovitud komponentidest puhastamiseks. Näiteks võib tuua seened, mis koguvad oma viljakehadesse radioaktiivset saasta. Viljakehade koristamise ja äraviimisega saab seega radioaktiivselt saastunud piirkonda aeglaselt puhastada. Paljudel juhtudel saab kasutada looduslikke organisme, kuid võimsaks abiliseks saab ilmselt geenitehnoloogia, mille abil on võimalik organismide omadusi soovitud suunas mõjutada.
Katused muruplatsiks
Katusel kasvaval murul on palju positiivseid omadusi. Taimed ja muld neelavad suvel soojust ja teevad sellega väiksemaks vajaduse kasutada konditsioneere, toodavad hapnikku ning imavad paduvihmadega sadavat liigset vett. Lisaks on nad kenad vaadata ning miks mitte kasutada neid suurtes linnades piknikupidamise kohana.
Energia loodetest ja lainetest
Maailmameri katab üle 70% Maa pinnast. Sellele vaatamata ei ole me veel märkimisväärselt suutnud rakendada seda tohutut energiapotentsiaali, mis peitub lainetes ning loodete tekitatud merevee edasi-tagasi liikumises.
Hetkel kuum
Läänemets: Michali ainus eesmärk on päästa Reformierakonna reiting
Merevee temperatuurierinevusi saab kasutada energiatootmiseks
Suurim Maa "päikesepaneel" on maailmameri, mis salvestab päevas energiakoguse, mis sisaldub 250 miljonis barrelis naftas. Võrdluseks, kogu inimkonna aastane energiatarbimine võrdub mõnekümne miljoni barreli nafta põletamisel saadavaga. Idee seisneb antud juhul selles, et ookeanid ei soojene ühtlaselt - pinnakiht on enamasti oluliselt soojem. Temperatuurierinevus loob aga võimaluse kasutada seda energia tootmiseks. Probleemiks on siiani asjaolu, et tehnoloogia ei ole elektrienergia tootmiseks veel piisavalt efektiivne.
Päikeseenergia
Suur osa maailma elanikkonnast elab soojas kliimas, kus energiatootmisega probleeme olla ei tohiks. Päikeseenergia laialdast kasutamist on siiani piiranud peamiselt päikesepaneelide kõrge hind, kuid mitte ainult. Tihti jääb puudu ka soovist asjaga tegeleda. Võrdluseks võiks tuua kaks USA osariiki - California ja Arizona. Mõlemal on päikeseenergia kasutamiseks head eeldused, mida Californias ka tasapisi kasutama on hakatud, Arizona poliitikud pole aga siiamaani teema vastu pea mingit huvi üles näidanud.
Vesinik kui tulevikukütus
Vesinikku ja hapnikku kasutavad ning puhast vett eraldavad kütuseelemendid on pälvinud palju tähelepanu, kuid neil on üks probleem - kust saada vesinikku? Vesinikku on Maal külluses, näiteks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist, kuid selleks, et vesinikku veest kätte saada, tuleb kulutada energiat. Seega, kütuseelemendid ei aita lahendada energiaprobleemi. Sellele vaatamata ei ole vesinikku kütusena kasutavad autod mõttetus. Saastegaasidest vabanemine oleks suur võit üha enam linnadesse elama koonduvate inimeste jaoks, kes saaksid hingata puhtamat õhku. Ja vesinikku võib ju toota taastuvate energiaallikate baasil.
Ka merevesi kõlbab juua
Seda muidugi siis, kui soolsust vähendada. Juba praegu on mageda vee puudus muutunud paljudes maailma piirkondades teravaks probleemiks. Suurenev rahvaarv sunnib inimkonda ilmselt aktiivsemalt mereveest soola eemaldamisega tegelema.
Õli saab toota muustki peale nafta
Igasuguseid süsinikke sisaldavaid jäätmeid, nii loomseid, taimseid kui ka tehnoloogilisi, saab põhimõtteliselt kasutada õli tootmiseks. Selleks on vaja suurt rõhku ja kõrget temperatuuri. Protsessi nimetatakse termodepolümerisatsiooniks. See on väga sarnane sellele, kuidas loodus naftat valmistab, erinevus on vaid ajas, mis selle peale kulub.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Enimloetud
Viimased uudised
Fotod ja reportaaž
Fotod ja reportaaž
Euroopa teatas vastumeetmetest
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele