Ilona Saari on Preatoni protsessis endiselt süüdistatav

Ilona Saari kriminaalasja aluseks olevad asjaolud on otseselt seotud Ernesto Preatoni, Aivar Pihlaku ja Angelika Annuse kriminaalasja asjaoludega nii ajalises, ruumilises kui ka süüdistuste aluseks olevate asjaolude ühtsuses. Seetõttu leidis kohus, et Preatonil, Pihlakul ja Annusel on õigus vaidlustada riigi peaprokuröri kriminaalasja lõpetamise määrus endi õiguste kaitseks menetlusosalistena.

Kohus leidis, et et Ilona Saari suhtes kriminaalasja lõpetamine eirab teiste samas asjas süüdistatavate (Ernesto Preatoni, Aivar Pihlaku ja Angelika Annuse) võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti on kohtu hinnangul rikutud nende isikute puhul ausa kohtupidamise põhimõtet.

Tutvunud esitatud kaebustega, asus kohus seisukohale, et Ilona Saari teadis vajadusest ning kohustusest ilmuda Eestisse süüdistuse esitamiseks. Seda tõestab kriminaalasja menetlemise käik.

Kohus nendib, et kuni 19. märtsini 2007 pole Ilona Saarile olnud võimalik süüdistust esitada ega teda kohtu alla anda. 15. märtsil 2007 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni alusel ei ole Ilona Saari kriminaalasja menetlus katkenud.

Ka ei ole kohtu arvates aktsepteeritav, et Ilona Saarile ei saadud süüdistust esitada seetõttu, et tema tervislik seisund väidetavalt seda ei võimalda. Ilona Saari tervisliku seisundi kohta on Eestis korraldatud kohtuarstlik kordusekspertiis 11. jaanuaril 2005. Eksperdid tulid järeldusele, et üksnes esitatud meditsiinidokumentide andmete põhjal ei ole võimalik anda tõepärast kohtuarstlikku hinnangut Ilona Saari tervisliku seisundi kohta. Seda, milline oli ja on Ilona Saari tervislik seisund, ei ole võimalik üheselt öelda, seisab kohtumääruses.

Samas puudub igasugune aktsepteeritav teade Ilona Saari tervisliku seisundi kohta aastatel 2005 ja 2006, mille jooksul on püütud tuvastada tema tervislikku seisundit rahvusvahelise õigusabikoostöö vormis, kuid tagajärjetult. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole Ilona Saari ise olnud koostöövalmis ega aktsepteerinud kutset Eestisse tulla.

Kohtu käsutuses on andmed, et kriminaalasja menetlemise ajal, kui sooviti esitada süüdistus Ilona Saarile, töötas viimane alates 2003. aastast ettevõttes Deloitte Touche Central Europe vastutaval ametikohal finantsjuhina ning tema passis olevate templite alusel on isik reisinud eri sihtkohtadesse Euroopas.

Ilona Saari kinnitab 15. juulil 2004 ülekuulamisel Zagrebi ringkonnakohtus, et ta on Horvaatia piiri ületanud 2003. aasta juunist-juulist kuni 2004. aasta juulini umbes kümme korda. Reisitud on nii töö kui ka puhkuse eesmärgil, reisimiseks on kasutatud nii autotransporti kui ka lennukeid.

Süüdistuse esitamiseks Tallina tulemata jätmine, kuid samal ajal korduvalt reisimine, mida tema tervislik seisund ei takistanud, andsid kohtule piisava aluse arvata, et Ilona Saari ei ilmunud süüdistuse esitamisele tahtlikult, mis jällegi annab aluse järeldada, et ta hoidus menetlusest tahtlikult kõrvale. Karistusseadus aga sätestab, et kui isik hoiab kõrvale kohtueelsest menetlusest, siis süüteo aegumine peatub.