Ümbrikupalk võttis ehituses taas võimu

Uuringu järgi oli mullu ümbrikupalka maksnud firmade seas suurim osakaal ehitusettevõtetel – 45 protsenti. Küsitluse kohaselt on lisaks ehitajatele suur tõenäosus ümbrikupalka saada veel autojuhtidel, klienditeenindajatel, koristajatel, kokkadel, raamatupidajatel ja ettekandjatel, kirjutas Postimees.

Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Lauri Tammiste hindas olukorda ehitusettevõtete palgapoliitikas halvaks. Samas märkis ta, et maksuametit süüdistada poleks õige.

Tammiste ütles, et mullu oli ehituses erakordne aasta, mil lisandus 14 000 töökohta – seega enam kui kolmandik kõigist töökohtadest ehitusfirmades (40 000).

«Maksuamet võib pingutada, aga kinnisvarabuumiga kaasnenud palgasurve oli erakordselt suur,» lausus Tammiste. «Buumi ajal proovivad ettevõtjad hinnatõusu ja palgakasvuga hakkama saada ümbrikupalkade abil.»

Värske statistika näitab, et kinnisvarabuum hakkab riigis siiski mööduma. Tammiste hinnangul langeb seetõttu ehituses ka ümbrikupalga osakaal.

Mullu tuli seevastu ametisse võtta arvukalt nappide oskustega töötajaid. «Kui inimesel käed-jalad küljes, siis pandi ta ehitama,» nentis Tammiste. «Ja tõenäoliselt maksti ümbrikupalka. Kogemustega ehitajad endaga ilmselt niimoodi käituda ei lubanud.»

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul kavatseb amet lähiajal kontrolli tõhustada ja ehitusfirmad erilise tähelepanu alla võtta.