AS Eesti Statoil kontseptsioonijuhi Kai
Realo sõnul peavad nad kahetsusväärseks Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim
Kallase subjektiivset seisukohavõttu, milles esitab äärmiselt tõsise süüdistuse
siinsel mootorikütuseturul tegutsevate ettevõtete suhtes.
"Kallase väide, et konkurentsiamet ei kontrolliks mootorikütuseturul toimuvat, on eksitav. Konkurentsiamet on viimase 5 aasta jooksul korduvalt kontrollinud mootorikütuseturul osalejate (sealhulgas ASi Eesti Statoil) äritavasid, sisseostu-, müügi- ja hinnapõhimõtteid ning tegutseb aktiivselt, et tagada aus konkurents," ütles Realo aripaev.ee-le.
Tema sõnul valitseb siinsel mootorikütuste jaeturul tihe konkurents, mis avaldub viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud kasumimarginaalides.
"Karmist konkurentsist annab tõestust ehk seegi, et mitmed turuosalised on oodatust väiksema kasumlikkuse tõttu otsustanud siinselt turult lahkuda - Shell Eesti, Hydro Texaco Eesti - ning periooditi puudub erinevus hulgi- ja jaehindade vahel. Madalad kasumimarginaalid jaekaubanduses ei ole kartelliga turul iseloomulik nähtus," lisas ta.
Statoili kontsernis kehtib kõigile tütarettevõtetele käitumiseeskiri ausa konkurentsi tagamiseks, mille aluseks on Euroopa Liidu seadustik. "AS Eesti Statoil ei osale üheski kokkuleppes konkurentidega meie äritegevuse põhimõtete osas ega vaheta konkurentidega mis tahes kujul konkurentsi puudutavat turuteavet. Teeme alati hea meelega koostööd konkurentsiametiga, et tagada aus konkurents turul. Igal turuosalisel on õigus end turuolukorraga sobitada vastavalt konkurentide käitumisele ning lähtudes ärilistest ja sõltumatutest kaalutlustest," on ta veendunud.
Eestis on mootorikütus võrreldes teiste Euroopa liidu riikidega suhteliselt odav, kuid eelseisev aktsiisimaksu muudatus korrigeerib olukorda märkimisväärselt. "Eile, 23. mail, oli bensiin 95 sisseostuhind maailmaturul 761 dollarit tonn, mis teeb toote sisseostuhinnaks ca 7 krooni liiter. Täna maksab bensiin 95 Statoili teenindusjaamas 14,65 krooni ning sellest 46% ehk 6,73 krooni moodustavad maksud (käibemaks ja aktsiisimaks).
"Ülejääva 92 sendi eest tuleb kütusemüüjal korraldada kogu oma majandustegevus - ehitada tanklad ja vajalikud tehnosüsteemid, kütus rafineerimistehasest Eestisse transportida, terminalides nõuetekohaselt ladustada, tagada kvaliteedi analüüsid, autotranspordiga bensiinijaamadesse toimetada, toimiva tehnika abil klientidele müüa ja võimaldada püsiklientidele allahindlused. Samas on kõik Eestis tegutsevad kütusemüüjad äriettevõtted ning taotlevad majandustegevusest tulu omanikele," lisas ta.
Seotud lood
Neelie Kroes rõhutab eksklusiivintervjuus
Ärilehele, et kartellikokkulepe on kuritegelik, mis ei kahjusta ainult kliente,
vaid ka seaduskuulekaid konkurente.
Kütuseärimees Heiti Hääle sõnul on Euroopa
Komisjoni asepresident Siim Kallase väide, nagu esineks Eesti kütuseturul
kartellkokkuleppeid, täiesti jabur.
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas
ütles tänasel pressikonverentsil, et valitsusel tuleks uurida, kas Eesti
kütuseturul ei eksisteeri mitte varjatud kartellikokkulepped.
Esimene järelevalveosakonna juhataja
asetäitja Ilmar Topro peab Siim Kallase süüdistusi võimalike kartellikokkulepete
kohta Eesti kütuseturul väga räigeteks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.